(üksildumine, hirm, kõhklemine) ning analüüsib mitmesuguseid inimtüüpe, afekte, lapse hingeelu kujunemist ja sugude vahekorda ka laiemas plaanis, nii et «Inimesetundmine» osutub omas laadis kompaktseks käsiraamatuks, kus mõni üksik aegunud, vaieldav või liigratsionalistlik seisukoht ei takista autori veenvate mõttearenduste jälgimist. Adler ütleb üldistavalt, et oleks meie pilk harjunum, võiksime inimese igast liigutusest teha kaugeleminevaid järeldusi. Sest ka kõigis neis pisiasjus peitub kogu ta loomus. Ja oma raamatu lõpulauses iseloomustab Adler inimesetundmist kuiteadust, millega muidu vaevalt kuskil tegeldakse, mis näib aga meile tähtsaim ja kõikide rahvakihtide jaoks vältimatu tegevus 5 Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Alfred_Adler http://www.postimees.ee/leht/96/01/22/kultuur.htm 6
vahelisele seosele. Adler - suurepärane kõneleja, energiline, tippiva sammuga mees, hiilgava mäluga ja ahelsuitsetaja - pidas aastaid loenguid, kuni ta 1937. aastal 28.v Sotimaal Aberdeenis ülikooli jalutades tänaval kokku kukkus ning mõne minutiga suri. Tema individuaalpsühholoogia on andnud rohkesti impulsse tänapäeva defektoloogiale ja psühhoteraapiale. "Oleks meie pilk harjunum, võiksime inimese igast liigutusest teha kaugeleminevaid järeldusi. Sest ka kõigis neis pisiasjus peitub kogu ta loomus" .