lühendiga jt, nt (Allik jt). Autorita teosele (kogumikud, almanahhid jms) viitamisel kasutatakse: - pealkirja esimest sõna kolmpunktiga, nt Noored... (Noored filoloogid); - pealkirja suurtähtlühendit, nt EIS (Eesti-inglise sõnaraamat), EKBL (Eesti kirjanduse biograafiline leksikon). Suurtähtlühendit on tavaks kasutada sõnaraamatute, kuid ka teiste teatmeteoste puhul. Kaudviitamine (viitamine teosele teise autori teose kaudu) on taunitav. Viitamine teose ilmumisaastale Teose ilmumisaasta kirjutatakse viites autori nime järele. Nime ja aastaarvu vahele koma ei panda, nt (Allik 2003). Kui viidetes kasutatakse sama autori mitut ühel ja samal aastal ilmunud allikat, lisatakse aastaarvule a, b, c jne. Nt (Allik 2003a; Allik 2003b; Allik 2003c). Viitamine Interneti-tekstile Interneti-tekstile viitamise sobivaim viis on viitamine autori kaudu, nt (Neeme).
tähistada (näiteks Kask, 2001a; Kask, 2004b). Sama tähistust tuleb kasutada ka kasutatud kirjanduse loetelus. Internetimaterjalidele viitamisel tuleb järgida raamatutele viitamise põhimõtet: esitada autor ja avaldamisaasta. Autori andmete puudumisel on põhiliseks viitamisaluseks teksti pealkiri või veebilehe nimetus, mitte aga internetiaadress. Näiteks: „Riigieksamitele registreerimise tähtaeg on 20. jaanuar 2011“ (Varem-lõpetanute… 2011). Kaudviitamine ehk viitamine mõnele autorile teise autori teose kaudu on üldiselt taunitav, võimalusel tuleb katsuda kätte saada siiski originaalteos. Kui see kuidagi ei õnnestu, kasutatakse erandkorras kaudviitamist – viidatakse nii originaalteosele, aga märgitakse ära ka reaalne kasutatud allikas. Näiteks: Henno Käo kirjeldab … (1999, viidatud Salumets 2001 järgi). 5.5. Kasutatud kirjanduse loetelu vormistamine
annaabi.ee 
