kordselt (Kopenhaagen), jäetakse ära diakriitilised märgid, pearõhumuutus (Kazan vs Kaasan). - Foneetiline mugandus: nt Moskva, Budapest – nende piiritlemine on keeruline. - Struktuuriline mugandamine: kui algkeeles on mitmus, siis ka eesti k mitmus (Alpid). Struktuurilise mugandamise alaliik: –ia riiginimed, kus pikendame 3. silpi lõpust, nt Itaalia; –maa sõnad, nt Baskimaa; Iirimaa. Omastavalised nimed: Tšehhi. o kaudkeelsed nimed: Genf (Geneve), Montenegro (Grna Gora), Belgrad (Beograd), Casablanca (Ad-Dãr al Baydā’), Fergana (Farg’ona) on meie keelde teisest keelest tulnud. Nimede eestistamise põhjused: kokkupuude rahvastega, eestlaste asumine paigas. 3. Kohanimede liigitused suuruse, päritolu ja denotaadi järgi. Kohanimede vorm ja keelsus. Mis on kohanimi? Inimese jaoks olulise geograafilise objekti nimi. Ebaolulist ei nimetata. Kui huvi kaob,
eesti keel seda võimaldab. Võõrtähtede asendamine; teisitihäälduvate tähtede asendamine; saab asendada ka klusiilide pikkust ja märkida pearõhulist pikalt. Saab panna ka mitmuslikku kuju. Tüüpiline on ia lõpuliste nimede mugandamine eesti keeles. Pikendame ia-eelset silpi. Mugandamise rühm maa lõpulised nimed, algusosa reklonüüm (Baskimaa jms). Omastava kujulised mugandid on tuletatud vastava rahvanimetuse põhjal. Kuuluksid omanimede rühma, aga selliseid nimesid on teisigi. Kaudkeelsed nimed: Genf, Belgrad nimed, mis eesti keeles on kasutusel, pole kohalikust ametlikust nimest tuletatud. On tulnud teiste keelte kaudu. Masingu lehes oli palju nimesid: Lätis nt koht Läänevald jms. Palju tõlgitud tänavanimesid. Tänavanimede puhul tõlked ei ole sageli üks-ühesed, vaid erinevalt kujunenud. Võõrnimed 1999. a sõnastikus. Veerand selliseid nimesid, mis on ümber kirjutatud, sest tähestik on teine. Kõige rohkem on mugandeid