Vesterni kangelane suudab seista kurjuse vastu täiesti üksi, kuna tal on head füüsilised oskused nii lasso kui ka relvade käsitlemises ja hobusega ratsutades. (3) Peale 50ndate aastate kõrgpunkti, hakkas vesterni populaarsus langema. 60ndatel aastatel oli vesterni žanr nurka surutud, sest televisioon tõestas, et publik ei vaja enam technicolor’it ja laiekraani, et nautida kauboisid ja indiaanlasi. TV-kauboid olid pisut erinevad kino- kauboidest, ja nad pididki olema, kuna ameeriklased hakkasid järjest enam televisiooni vaatama. Vesterni teledraamadest sai kõige tuntumaks „Bonanza“, mis kestis 14 hooaega. Veel kogusid tuntust teleseriaalid „The Wild Wild West” ja „Maverick“. (4) Tänapäeva filmimaastikul ei kohta vesterneid just tihti. Uued filmitegijad on peale tulnud, kuid siiski tänapäeva populaarsemateks vesterniteks on kujunenud „Appaloosa“, „Deadwood“ ja „The Assassination of Jesse James…“
1962): ,,Kui legendist saab reaalsus, siis laske legend trükki". Seega olid Metsiku Lääne legendid juurdunus sügavale Ameerikal rahvakultuuri juba emmu enne seda, kui kinoekraanidele jõudis esimene narratiivi omav kinovestern, Edward S. Porteri ,,Suur rongirööv" (The Great Train Robbery, 1903). See 10-minutiline film andis tõuke esimese vesternite kangelase ,,Bronco Billy" Andersoni karjajäärile. Talle järgnesid teised kauboidest staarid, kellest kuulsaimad olid W. S. Hart ja Tom Mix. 20. sajandi alguses tegi ka D. W. Griffith vesterneid, need rääkisid peamiselt punanahkadest saatanatest, kes himutasid valgenahaliste verd. Üks sellisetest filmidest oli The Battle of Elderbrush Gulch (1913). Järgmisel aastal sai Cecil B.DeMille´i esimesest filmist The Squaw Man esimene täielikult Hollywoodis üles võetud linateos. Zanri arenemise seisukohalt oli veelgi olulisem James Cruze´i ,,Kaetud vanker"
annaabi.ee 
