Selleks et puhastuda, tuleb veeretada kivi südamelt. Ballaadide ja legendide kogu "Õnnevarjutus" aine on pärit rahvaluulest ja Piiblist. Underi lüroeepikat ühendab inimsaatuste traagilisuse tunnetus. Ballaadides on ta meisterlikult ühendanud muinasjutulise ja realistliku alge. Need on keeleliselt rikkad ja viimistletud teosed, milles autor jutustab merineitsi ja noore peremehe armastusest ("Merilehmad"), kiivusest ("Tuudaimimarjad") või inimnahkadega kaubitsejast ("Nahakaupleja Pontus"). Underi viimaseid luulekogusid varjutab sõja- ja põgenikutraagika. "Mureliku suuga" (1942) on vastuhakk vägivallale ja hävingule; "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963) on kantud sünnimaa kaotuse valust, kojuigatsusest ja mälestustest. Nende kogude luuletusi iseloomustab lihtsus, vahenditus ning sisemine pingestatus. Marie Underi luule uurija Erna Siirak on kirjutanud:
Selleks et puhastuda, tuleb veeretada kivi südamelt. Ballaadide ja legendide kogu "Õnnevarjutus" aine on pärit rahvaluulest ja Piiblist. Underi lüroeepikat ühendab inimsaatuste traagilisuse tunnetus. Ballaadides on ta meisterlikult ühendanud muinasjutulise ja realistliku alge. Need on keeleliselt rikkad ja viimistletud teosed, milles autor jutustab merineitsi ja noore peremehe armastusest ("Merilehmad"), kiivusest ("Tuudaimimarjad") või inimnahkadega kaubitsejast ("Nahakaupleja Pontus"). Underi viimaseid luulekogusid varjutab sõja- ja põgenikutraagika. "Mureliku suuga" (1942) on vastuhakk vägivallale ja hävingule; "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963) on kantud sünnimaa kaotuse valust, kojuigatsusest ja mälestustest. Nende kogude luuletusi iseloomustab lihtsus, vahenditus ning sisemine pingestatus. Marie Underi luule uurija Erna Siirak on kirjutanud:
annaabi.ee 
