Seega, kui tootmisteguri hind langeb, siis selle teguri nõutav kogus suureneb. Joonisel 10.1 iseloomustab tootmistegurite pakkumist kõver S. Tasakaaluhind kujuneb välja tootmistegurite nõudluse ja pakkumise kõverate lõikepunktis. Seega oleks tasakaalupunktis tootmistegurite kaubeldav kogus QF ja tegurihind PF. Tulu mida see tootmistegur saab on võrdne tema hinna ja kaubeldava koguse korrutisega. Joonisel iseloomustab tootmisteguri hinda vahemaa nullpunktist punktini PF ja kaubeldavat kogust vahemaa nullpunktist punktini QF. Teguritulu on nende kahe korrutis. Teguri hind S PF Teguritulu D 0 QF Tootmistegur Joonis 10.1 Nõudmine ja pakkumine teguriturul
See väärtus võtab arvesse tulevaste rahavoogude suuruse, ajastatuse ning kaasnevad riskid. Seega on tulevase rahavoo konkreetse väärtpaberi väärtus seotud kolme mõjuteguriga: 1. oodatavate rahavoogude suurust ja jaotumist ajas 2. rahavoogude riskimäärad 3. investori nõutav tulumäär konkreetsest investeeringust. Esimesed kaks iseloomustavad kaubeldavat väärtpaberit ja kolmas investorit, kes teeb vastava otsuse. Sisuliselt on kahe esimese teguri näol tegemist objektiivsete asjaoludega, viimane tegur on aga subjektiivse iseloomuga, sest on seotud investori diskonteerimissooviga. Sõltumata väärtpaberi liigist, tuleb analüüsida oodatava kasu saamiseks oodatavaid rahavoogusid. Kuna prognoosid on alati seotud tõenäosuslikkusega ja investorid ei tea täpselt, millised on konkreetsete rahavoogude
annaabi.ee 
