Võitluste käigus õppisid eestlased küll vaenlastelt mitmeid uusi sõjapidamismeetodeid, kuid see ei päästnud neid sõjalisest allajäämisest. Eestlaste kallal oli mitmeid vallutajaid. Kõigepealt tungisid 1208. aastal sakslased koos latgalitega Ugandisse.Nende ründamise ajendiks oli see, et Ugandi eestlased olid kunagi "enne Riia ehitamist" röövinud Väinalt Pihkva poole suunduva hinnalise saksa kaubavoori ja jätnud tähelepanuta korduvad nõudmised kaup tagastada. Kaubavooride kaitse oli olnud liivlaste alistamise ja Riia rajamise üks peamisi põhjusi ning Pihkva kaubatee ohutus oli väga oluline. Sakslased rüüstasid külasid ning süütasid Otepää linnuse. Ugalased kutsusid endale sakalased appi ja tegid tasuretke, millele omakorda järgnes lätlaste tasuretk. Sakslaste ja eestlaste sõdimine lõppes sellega, et eestlased varitsesid vaenlaseid Ümera jõe ääres ja lõid vaenuväe puruks. Järgmisena tungisid eestisse Alberti abipalvel 1219
Läänikord ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad. Naturaalmajandus nimetatakse sellist majandust, mille puhul rahalised suhted on kas vähem arenenud või puuduvad üldse. Raad linnaelu juhtiv nõukogu Tsunft käsitööliste organisatsioon Gild linnade kaupmehi ühendav organisatsioon Hansa Liit on lepingu põhjal seotud linnadevaheline kokkulepe, et nad pidid ühendama oma sõjaväed ja kindlustama kaubavooride korraliku kaitse. Koosolekud toimusid Lüübekis. Liitu kuulusid 80 linna. Eesti linnadest olid Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi Klooster seal töötasid ja palvetasid mungad ja nunnad Ketser olid inimesed, kelle vaade katoliku kirikule erines teiste omast. Nad väitsid, et paavst on nende meeste jumala teener ja kirik saatana kätetöö. Nende arust pidid mungad olema vaesed nagu kirikudki. Inkvisitsioon kirikukohus Ristisõjad
annaabi.ee 
