2.7.9. Veoleping Kaubaveo- ja reisijaveolepingu tingimused sätestab kehtiv õigus küllaltki erinevalt. Autoveo all mõistetakse sõitjate või veose kohaletoimetamist selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. 16 a. Kaubaveoleping Selle lepinguga kohustub vedaja saatja ees vedama veost sihtkohta ning andma selle üle saajale. Saatja kohustub selle eest maksma vedajale veotasu (VÕS § 774 lg 1). Kaubaveolepingus sätestatut ei kohaldata veose vedamisel merel. Veolepingu sõlmimist ja tingimusi tõendab saatja poolt allakirjutatud veokiri, mille peab saatja nõudmisel allkirjastama ka vedaja. Saatja peab veose pakkima selliselt, et see oleks kaitstud kaotsimineku ja kahjustumise eest, vajaduse korral ka tähistama. Samuti peab ta veose vedamiskindlalt laadima ja kohale paigutama. Vedaja peab veose kohale toimetama veotähtaja jooksul, selle ületamisest tekkinud
äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud isik. Rahvusvaheliseks veoks on üldjuhul vaja veoluba. a) Kaubaveoleping. Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaubaveolepingus sätestatut ei kohaldata veose kohta merel. Veolepingu sõlmimist ja tingimusi tõendab saatja poolt allakirjutatud veokiri. Vedaja peab veose kohale toimetama kokkulepitud tähtaja (veotähtaja) jooksul. Kui veolepingu esemeks on kolimine (kolimisleping), on vedaja kohustuseks ka kolitava mööbli ja muu sisustuse lahtivõtmine, peale- ja mahalaadimine ning ülespanek. b) Reisijaveoleping. Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees
annaabi.ee 
