oma laene, mis on abipakettidena Euroopa Liidult saadud. Ülejäänud maailmale mõjuks Kreeka lahkumine euroalast näiteks sellega, et muu maailma usaldus euro vastu väheneb, see tähendab seda, et näiteks dollar muutuks euro suhtes tugevamaks. Kuna väheneks ka Euroopa Liidu import, siis USA ei saaks enam nii palju kaupu eksportida ning nende majanduskasv sellevõrra aeglustuks. Kuna Euroopa Liit on nii Hiinale kui ka USA-le suurim kaubavahetuspartner, siis see tähendab ka seda, et üleüldiselt globaalne majanduskasv aeglustuks, kuna Euroopa Liidu siseselt ei ole asjad heas korras. Eriti rängad tagajärjed oleks maailmamajandusele siis, kui pärast Kreeka väljaastumist ei suuda teised nõrgad EL liikmesriigid enam toime tulla ning Euroopa Liidu import ja eksport vähenevad veelgi. Peale mitmete artiklite uurimist ei oskagi ma kindlat seisukohta võtta, kas ma eelistan
eurot ning Malta oli Eesti 89. kaubanduspartner. 7,4 miljonit krooni, moodustades Eesti kogu kaubavahetusest alla 1%. 2008. a. kogukäibelt oli Malta Eesti 89. kaubanduspartner. 2009. aastaga kasvas Malta tähtsus Eesti kaubanduspartnerina ning ta tõusis 69. kaubavahetuspartneriks kogukäibega 3208 tuhat eurot50,2 miljonit krooni. 2010. a. toimus väike tagasilangus. 9 kuu seisuga on Malta oli Eesti 76. kaubavahetuspartner. Kogukäive 2457 tuhat eurot .moodustab alla 1% kogu Eesti kaubavahetusest. Nii Malta kui Eesti soovivad suurendada kahe riigi vahelist suhtlemist kaubandus- investeeringute- ja turismisektoris. Eesti president Arnold Rüütli riigivisiidi raames korraldasid ettevõtjad Malta Kaubanduskojas äriseminari, kus tutvustati Eesti majandust ja kohtuti Malta ettevõtjatega. Seminari raames allkirjastati Eesti ja Malta
sõlmida ärisidemeid. Kaubavahetus Ungariga on aastate lõikes kõikunud ja Ungari osatähtsus Eesti kaubanduspartnerite seas on võrreldes teiste piirkonna riikidega (nt Visegradi Grupi liikmesriigid või Ungari naaberriigid) olnud keskmine. Kuni 2006. aastani on kaubavahetus Eesti ja Ungari vahel kasvanud, 2006.a. oli Ungari Eesti 18. kaubavahetuspartner kaubavahetuse mahuga 3,7 miljardit krooni, mis moodustas 1,3% Eesti kaubavahetusest teiste riikidega. Ekspordi maht oli 2,2 miljardit krooni (14. koht) ja impordi maht 1,6 miljardit krooni (21. koht). 2008. aastal oli Ungari Eesti kaubanduspartnerina 24. kohal, kaubavahetus (1,4 miljardit krooni) moodustas 0,5% Eesti kogukaubavahetusest. Kaubavahetusbilanss oli Eesti suhtes negatiivne -Eesti eksport moodustas 268,23 milj. krooni ning import 1,112 miljardit krooni.