,,tervise parandamise paik" tänu kosutavale metsaõhule. 1910.a. paiku lammutati osa Tapa puidust jaamahoonest ja asemele ehitati telliskivihoone, kuhu paigutati einelaud ja ooteruumid. 1980. aastatel oli jaama rekonstrueerimine seotud Tallinna Muuga sadama käikulaskmisega. 1916.a. ehitati paekivist depoohoone auruvedurite remondiks. 1960. aastatel seda rekonstrueeriti, 1988.a. anti käiku uus depookorpus. Aastate jooksul kujunes Tapa vagunite remonditsehh Eesti suurimaks kaubavagunite remondiettevõtteks. Praegu remonditakse aga Tapal kõiki Eesti Raudteele kuuluvaid kaubavaguneid. Põhja-Eesti tähtsaima raudteesõlmena on Tapa eelkõige raudteelaste linn, sealses raudteejaamas (77 km Tallinnast, 133 km Narvast, 112 km Tartust), veduri- ja vagunidepoos, teejaoskonnas jt. raudtee-ettevõtteis töötab ligi 1000 in. (u. 2/3 linna töötajaist). 3 Tapa raudteejaama areng aastas 1876. kuni tänapäevani 1876. aastal
• informatsiooni rongi pikkuse ja kaalu kohta • veotingimusi määravaid erimärkmeid (ebagabariitsus, kauba ohtlikus, veokiirus). • Iga koosseisu muudatus nõuab ka muudatusi kaalulehel vastavalt tegelikule olukorrale (vajadusel uue kaalulehe väljaandmist). Täpsemat informatsiooni kauba, kaubasaaja ja saatja kohta sisaldab kauba saateleht ja vagunileht. Kaaluleht on rongi koondsaatedokument, mis sisaldab kaubavagunite numbreid ja paiknemist rongis; kodeeritud informatsiooni kauba, piirijaamade ja sihtjaama kohta; informatsiooni rongi pikkuse ja kaalu kohta ning veotingimusi kirjeldavaid erimärkmeid (nt ebagabariitsus, kauba ohtlikkus, veokiirus). Iga muudatus rongi koosseisus nõuab ka muudatuste tegemist kaalulehel (kuni vajadusel uue kaalulehe väljaandmiseni). Täpsemat informatsiooni kauba, kauba saaja ja saatja kohta sisaldavad kauba saateleht ja vagunileht. 24
Vagunite tühikaalud on enamasti vahemikus 20–30 t. Aastate jooksul on kasvanud vagu- nite pikkus. Kui eelmise sajandi algul ehitati enamasti 8 m pikkuseid vaguneid, siis praegu ulatub kõige suuremate vagunite pikkus 25 meetrini. Kaubavagunite keskmine arvestuslik ekspluatatsiooniiga on 30–35 aastat. Raudteevagu- nite kasutusaeg on suhteliselt pikk peamiselt seetõttu, et tegemist on kõigest lastiruumi ja lihtsa ning töökindla veermikuga, erinevalt mootorit ja keerukaid seadmeid omavatest veduritest, mille ekspluatatsioonikulud kasvavad koos eaga
annaabi.ee 
