tuttavatele. Kauplustes olid defitsiitsete kaupade müügil tihti pikad järjekorrad, inimesed ostsid niipalju kui võimalik, sest kunagi ei teadnud ette, mida millal vaja võis minna. Töökohtade kaudu oli inimestel võimalik osta spetsiaalseid „Brežnevi pakikesi“, mis osaliselt sisaldasid defitsiitseid toiduaineid. Kaubadefitsiit süvenes veel 1980.–90. aastate vahetusel, siis hakati paljude toiduainete ja muude kaupade müüki limiteerima inimestele jagatavate kaubatalongide abil. Pulmade ja matuste puhul sai osta veidi suurema koguse alkoholi. Kuna Eesti oli juba suutnud end osaliselt ülejäänud Nõukogude Liidust majandusruumist eraldada, kuid reaalselt toimivat piiri veel polnud, võttis Eesti valitsus kohalike elanike kaitseks kasutusele ostukaardid. Need olid mõeldud takistamaks Venemaalt ja mujalt tulevatel ostuturistidel kaupu Eestist välja viimast. Nõukogude Liidus toimunud perestroika-reformid võimaldasid ettevõtlikematel ärimeestel alustada 1980
teosega, rahale lisaks vanapaberi eest (vastavate talongide alusel) ning kedagi "leti alt" (st. tänu tuttavale müüjale). Koos raamatutega müüdavate kantseleikaupade osakonnas võis mõnikord näha tundidepikkusi järjekordi, kui parajasti oli müügile tulnud piiratud kogus tualettpaberit. Kaubadefitsiit süvenes veel 1980.90. aastate vahetusel, siis hakati paljude toiduainete ja muude kaupade müüki limiteerima inimestele jagatavate kaubatalongide abil. Pulmade ja matuste puhul sai osta veidi suurema koguse alkoholi -- näiteks kasti viina. Kuna Eesti oli juba suutnud end osaliselt ülejäänud Nõukogude Liidust majandusruumist eraldada, kuid reaalselt toimivat piiri veel polnud, võttis Eesti valitsus kohalike elanike kaitseks kasutusele ostukaardid. Need olid mõeldud takistamaks Venemaalt ja mujalt tulevatel ostuturistidel kaupu Eestist välja viimast. Välisturistidele oli Tallinnas 1980