- Peamised keskused olidki Itaalia (Rooma pärand) ja Madalmaad Põhja-Prantsusmaa (Skandinaavia ja Lääne kokkupuuteala) - Champagne laadad,olulise töhtsusega hulgimüügilaadad, mis 14. Saj kaotasid oma tähtsuse, kuna kaubandussüsteem oli edasi arenenud - Kaubandus oli rangelt reglementeeritud, et valitseja saaks maksud ja linnaelanikud elatise: tollimaksud, laohoiusund, võõraste kaubanduse keel (võõrkaupmehed ei tohi otse tehinguid sõlmida), kaubasulg e. Keeld kaubelda kellegagi - Kohapeal võis kasutada vaid kohalikku raha, mistõttu raha tuli vahetada - Nii sündis 12-13 saj.pangandus - Pangandusega tegelesid lisaks üksikisikute ka ordud - Tekkisid panganduskompaniid - Itaalia pangad laienesid üle terve Lääne-Euroopa - Põhilised laenuvõtjad olid valitsejad ja aadlimehed - 14. Saj tabas itaalia pangandust pankrotilaine, kuna inglise kuningas keeldus võlgu tagasi maksta - Medicid olid pangamagnaadid Itaalias
Laat reglementeeritud, et: 1. Riik saaks oma maksud. 2. Linnaelanikud saaks elatise. Selleks olid tollimaksud, Doonaul Alam Austrias 77 tollikohta, Reinil 6(8) 4. Linnadel laokoha õigus, st kaubad, mis taheti läbi linna viia, tuli maha laadida ja selles laos mõni aeg müüa. Hiliskeskajal paljudes kohtades võõraste kaubanduse keeld, võõrkaupmehed ei või tehinguid sõlmida otse vaid kohaliku vahendusel. Kaubasulg keeld kaubelda, et kaubandusest sõltuvaid piirkondi järeleandmistele sundida. Kommertsiaalne revolutsioon hiliskeskaja kaubanduse, teenuste areng. Pankade võlasuhted, vekslid, kahekordne raamatupidamine (algus Itaalias). Pangandus arenes välja rahavahetamisest ja liigkasu võtmisest. Kohapeal tohtis kasutada vaid kohalikku raha, st võõrraha tuli ära vahetada. Valuutaspekulatsioonid, operatsioonid erinevate vääringutega