kärestikuni. Umbes kolm tuhat aastat e.Kr liideti kaks riiki üheks. Pärimuse järgi tegi seda Menes, kes valitses Lõuna Egiptust. Menes rajas Põhja- ja Lõuna-Egiptuse piirile peallinna nimega Memphis. Egiptlased ei käinud võõrmaalastega hästi läbi, sest suured kõrbed eraldasid neid teistest maadest. Mõned kaubaretked siiski võeti ette, mida korraldati vaarao ja ametnike range valve all. Kui mindi kaubaretkele, siis suunduti mööda Niilust lõunapoole või Ees Aasiasse mööda Vahemerd puitu tooma. Puid kasvas Egiptuses vähe. 3. VAARAO Egiptust valitses vaarao, kellele kuulus kogu Egiptus. Kõik elanikud Egiptuses pidid vastuvaidlemata täitma vaarao käske. Egiptlased pidasid teda jumalate asemikuks maapeal ja uskusid, et vaarao on üks jumalatest. Arvati ka, et Niiluse üleujutused ja elanike heaolu sõltub vaaraost, ning kui põllud annavad head saaki ja salved on vilja
põliselanikega.Kui Ameerika uuesti avastati, leiti Põhja-Ameerikast ka heledanahkseid ja blonde indiaanlasi. Viimastel aastatel on leitud tõestusmaterjali viikingite viibimisest Ameerikas. Nii võibki öelda, et viikingid olid esimesed eurooplased, kes jõudsid Ameerikasse. Viiking kui sõdalane - isiklik vaprus oli iseloomujoon, mida viikingid hindasid ü le kõige. Sõjamehed pidid olema igal hetkel valmis järgnema oma pealikule või kuningal e võitlusesse, rüüste- või kaubaretkele. Vaid sõjas võideti igavest kuulsust ning igamehe u nistuseks oli langeda lahingus, relv käes. Nii hukkunud sõjamehi ootas Valhalla, kus nad võisid tegeleda igavesti sellega, mis neile kõige südamelähedasem: süüa, juua, pidutseda ning tapelda. Viiking (kaupmees,käsitööline) Kuulsaimad viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli jüütimaal praeguse Schleswigi lähedal asunud Hedeby.Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna,mis hävitati.