Reeni oli 19aastane lastekodu laps ning hiljem avastab Jürgen, et ka narkomaan. Reeni oli samuti ärikas, väikse Steni kaudu nad kohtusidki. Jürgen käis tihti Reeni korteris, kus ta Reenile ka oma süütuse kaotas ning esimest korda ka alkoholi proovis ning purju jäi (ikka 15aastaselt). Nüüd hakkas Stenil kodus käima mitmeid naisi (Marika, Meeli, Mirjam, Merike, Tiina) ning Jürgen ja väike Sten pidid Autostopi (juba vana ärika) käsul tegema kaubareisi Pärnusse. Vahepeal sai Sten 40aastaseks ning ka Jürgeni 16sünnipäev hakkas lähenema. Selle pidas Jürgen maakodus, kuhu kutsus enamuse oma klassist ning ka Reeni ning Sten tuli koos Merikesega. Sünnipäev möödus lõbusalt, Merike ja Reeni aitasid kõike korraldada. Õhtu lähenedes kuulis Jürgen juhtumisi pealt, kuidas kaks tüdrukut ning ta pinginaaber
Pisa sadam muutus aga üha olulisemaks kiirelt kasvavale Firenzele. Olulisimad tolle aja Vahemere laevatüübid oli kitsas ning kiire, aerude jõul liikuv galeer ning laiemad ja aeglasemad purjede jõul liikuvad kaubalaevad. Suuremad laevad olid üle 30 meetri pikad ning veeväljasurvega üle 1000 tonni. Sel ajal võeti kasutusele magnetkompass ning endisi külgedel asuvaid tüürmõlasid asendav ahtris asuv tüür. Riskantne, aga tulus meresõit aitas kaasa linnade majanduse arengule. Kallist kaubareisi rahastati sageli hulgakesi (commenda), tekkisid pangad ning riskide vähendamiseks kindlustus, arenes rahvusvaheline kaubandusõigus. Nii sai Põhja-Itaaliast tolle aja Lääne-Euroopa kõige jõukam ja arenenum piirkond. Külaelu koondus kiriku ümber. Piirkondlikku ühtekuuluvustunnet aitasid tugevdada tähtpäevad, usutalitused, tööd ja muu vastastikune abi ning ühine vastuhakkamine võõrastele. Linnade jõukus ei tähendanud aga linnade tagamaade jõukust. 13
· Iisak on andnud Eleseusele peaaegu kõik vasemäe müügist saadud raha. Vanim poeg tahab jällegi reisima minna, kuid seekord isa enam raha anda ei soovi. Viimaks longib Eleseus jala tagasi lapsepõlvekodusse, ema muretseb talle sõiduraha ning Eleseus reisib Ameerikasse, kust ta enam tagasi ei tule. · Andersen ei osta Suurekantsit Iisakult välja, vaid loodab selle varsti saada tasuta. Koos Siiverti ja Fredrikuga võtab Andersen kord ette kaubareisi vasemägedesse, et töölistele kaupa müüa. Vasemägedes on kaevandamine jälle peatatud - see ei tasuvat ära. Geissler viibib samuti mägedes, kuid seekord ta Kaugemaad ei külasta. Vaatamata Aronseni sõimule ja tõrjumisele müüb Andersen võõras külas palju kaupa. · Iisakul on 60 pudulojust, terve pere isegi Inger- on Kaugemaa talu üle uhked. · Saabub õhtu*****
Need ja muudki usuelu parandamiseks tarvitusele võetud abinõud aitasid siiski vähe. Lihtsamadki usutõed jäid rahvale tundmatuteks. XIV sajandi algul korraldas Saare-Lääne piiskp Johannes IV Kievel oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kirrikute korratused, pühameeste ahnuse jms. Ta vallandas kohalt näiteks ühe Kaarma preestri, kes olevata talupoegadelt võtnud iga matuse eest lehma või härja, vahel vägivaldseltki. Sama meest tunti ka äritsejana. Ühe kahekuise kaubareisi ajal Riiga ootasid tema naasmist 7 matmata surnut. Katoliku usuelu korrastamist taotles ka kuulsamaid Vana-Liivimaa vaimulikke, Tallinna ja Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskopiks saanud Johannes Blankenfeld. Kuid sisepoliitilised pinged nurjasid ka selle pühamehe kavatsused. Kloostrid. Ametliku kiriku organisatsiooni kõrval oli meie maal keskajal rida mitmesuguste mungaordude kloostreid. Kloostrielu tähendas algselt vaikset jumalateenimist, eemal kõigest segavast
annaabi.ee 
