Väljaveo tarvis kasvatatakse peamiselt suhruroogu ja kookospalmi, oma tarbeks riisi, maisi, köögi- ja puuvilja. Fidzi on tähtis Põhja-Ameerikast Uus-Meremaale ja Austraaliasse kulgevate lennuliinide sõlmpunkt. 2003. aastal külastas Fidzi saari u 430 000 turisti. Välja veetakse peamiselt suhkrut, koprat ja kulda. Koprat kogutakse ja saadetakse maailmaturule, sellest pressitakse väärtuslikku taimeõli ning pressimisjäätmed on loomadele tunnustatud jõusöödaks. Fidzi tähtsaim kaubapartner on Austraalia. Ajalugu 5 Esimesed inimesed saabusid Fidzile ammu enne eurooplasi. Fidzi linnadest välja kaevatud pottidest on avastatud, et Fidzi oli asustatud juba 1000 aastat eKr. Eurooplastest avastas saarestiku esimesena hollandlane Abel Tasman 1643. 1804 rajati Ovalau saarel esimene eurooplaste asundus. Põlisasukail oli tollal ürgkogukondlik kord lagunemas.
muutmiseks, instrueerida kodukäsitöö müügi organisatsioone ja toetada nende tegevust. Veel tuli luua kontakte ja arendada koostööd teiste kaubandust korraldavate asutustega. ( http://muuseum.mkm.ee/kaubandus18_40.html) Suurim väljaveoartikkel oli lina see kuulutati riigi monopoliks ning anti üle kaubandusosakonna kätesse.( http://muuseum.mkm.ee/kaubandus18_40.html) Kuna Eesti oli välisturgudel uus ja algaja kaubapartner ning seda olukorras,kus enamik riike oli kehtestanud kaupade sisseveole kõrged kaitsetollid,oli rahvusvahelisel kaubaturul raske edu saavutada.Tollitõketest ülesaamiseks oli peamine võimalis riikidevaheliste vastastikku kasulike kaubanduslepingute sõlmimine.Eesti alustas nende sõlmimisega 1920.aastal.Esimesteks riikideks olid Venemaa,Suurbritannia ja Prantsusmaa.Mõni aasta hiljem Ungari,Taani ja Island.Järgnesid Ameerika Ühendriigid,Norra,Holland jt. ( www.emta.ee/doc.php?18962) 1930
annaabi.ee 
