osta Teadmatus potensiaalsete klientide rohkuses Teadmatus milliseid tooteid eelistatakse (Milliseid disainereid, milliseid tootegruppe ja milliseid mudeleid) Teadmatus millisele sihtgrupile keskenduda Teadmatus konkurentide olemasolust või kaupade vajalikuses Puuduvad kogemused ja oskused antud valdkonnas Pole omandanud majandusliku haridust Puuduvad IT alased oskused Puuduvad kokkupuuted kaubanusega Pole inimtüübilt organiseerija Puudub võõrkeelte oskus Ei tunne disainerkaupasi Puuduvad teadmised kaupade hankimiseks Liialt vähene otse suhtlus klientidega Klientidel puudub võimalus kaupasi enne tellismist näha ning proovida Suhtlus vaid maili teel, kui puudub nt helistamise võimalus Kontor liiga kaugel linna keskusest või kaugel suurlinnadest Vale hinnapoliitika Hinnavahe tavaliste poodidega
päriseks müümine 1860-1870 aastatel, saaremal alles 20.saj algul. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste(ehk väikepõllumeeste) väljakujunemisele Eesti külas. Kõik talupojad ei saanud maaomanikeks. Maatarahvas teenis elatist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel ning ka käsitöö või kaubanusega tegeledes. Talupoegade jõukuse kasvuga 19.sajandi teisel poolel kaasnesid muudatused nende elulaadis. (pastlad saapad, rasvaküünal petrooleumilamp). 19sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus( seni oli olnud peamine viljakasvatus).Tähelepanu hakati pöörama põllumajanduse intensiivistamisele.(põllumajandus seltsid ja nende rahvavalgustuslik tegevus) Tööstus 19. Sajandi esimesel poolel jäi tööstuse ja kaubanduse areng Eestis tagasihoidlikuks