Kuna Eesti kuulub Euroopa Liitu, siis on omavahelised suhted üsna tihedad. Esimeses peatükis olen välja toonud ka ASEANi lipu, mille peal olevad värvid sümboliseerivad erinevaid asju. Teises peatükis olen keskendunud ASEANi ning ELi vahelistele suhetele ning samamoodi olen välja toonud nende omavaheliste suhete eesmärgid. ELi ning ASEANi omavahelistel suhetel on pikaajaline taust. ELi ja ASEANi suhted põhinevad 1980. aasta koostöölepingul ning hõlmavad poliitika-, tehnika- ja kaubandusvaldkonda. Teises peatükis olen suurt tähelepanu pööranud eelkõige Euroopa Liidu ning ASEANi poliitilistele ning kaubanduslikele suhetele. Kuna nende kahe omavahelised suhted said alguse juba üle kolmekümne aasta tagasi, siis see tähendabki, et neil on juba tekkinud üsna tugevad ja kindlad omavahelised suhted. Töö koostamisel olen kasutanud erinevaid allikaid. Kasutanud olen nii Lembo Tanning´u raamatut ,,Eesti ja Euroopa Liidu majandus", kust sain üsna kasulikku infot antud
analüütiline – on suunatud kliendiandmete analüüsile, et langetada strateegilisi või taktikalisi otsuseid. Erinevaid andmeid analüüsides leitakse vastus küsimusele – kes on ettevõtte kõige väärtuslikumad kliendid. Väärtusahel koosneb viiest astmest ja neid toetavatest tingimustest. Ehkki kaubandusturundus on traditsioonilisest turundusest mõnevõrra erineva sisuga, sobib väärtusahela kontseptsioon hästi ka kaubandusvaldkonda. Pealegi – konkurentsivõitlus iga kliendi pärast ei jätagi kauplustele enam muud võimalust kui CRM-i järjest rohkem kasutama hakata. I Kliendibaasi analüüs ning turu segmenteerimine. Analüüs on vajalik eristamaks reaalseid kliente potentsiaalsetest, sest klientide vajadused on erinevad ja igale kliendile on iseloomulik erinev käibe maht ning kasumimarginaal. Klientidele spetsiifilise lähenemise kindlustamiseks on vaja esmalt kliendid segmenteerida