· Olemus. Omavahelisest kaubandusest saavad kasu mõlemad partnerid, kui nad spetsialiseeruvad nendele kaupadele, mille tootmiseks neil on absoluutne eelis. Looduslik ja omandatud eelis( vilumuste, tööjõu kõrge tase). · Kitsendused. Absoluutne eelis on vaid üks erijuhtum suhtelise eelise üldteoorias. Mis on see jõud, mis sunnib vahendeid keskendama efektiivsematesse valdkondadesse? · Tekkepõhjused. Tulenes A. Smithi nõue tollide kaotamise ja rahvusvahelise kaubandusvabaduse järele. A. Smith kirjutas: "Täieliku vabakaubanduse juures on iga maa võistluse tõttu sunnitud tootma kaupa, milleks tema loomulikud eeldused on parimad ja tootmise tingimused odavaimad. Kui mingi võõras maa saab meid varustada teatud hüvistega odavamalt, kui võimaldavad kodumaised tootmiskulud, siis on kasulikum neid hüviseid importida, andes vastu kaupu, mille tootmistingimused kodumaal on soodsamad kui mujal. · Autarkia
Locke naases ka oma Inglismaale ning osales uue võimu kindlustamisel ja ülesehitamisel, oli tegev ka viigide parteis. Astmahaigena läks Londonist maapiirkonda 1691. Tegeles kaubandusküsimustega. 1696 määrati Locke valitsuskomisjoni, mis tegeles kaubandussuhetega Hollandiga, piraatidega, koloniaalvalduste haldamisega jms asjadega. Locke ei seisnud vabaduse kui sellise eest (seda teevad hiljem Tom Paine, Prantsuse revolutsionäärid jne), vaid eelkõige kaubandusvabaduse ja parlamentaarse võimu eest. Ehk, tänaste arusaamiste kohaselt eriti liberaalne polnud. Oli tugevalt tegev ka avalikus teenistuses. Valitsuse liikmena tegi muu hulgas ettepaneku kerjuste- probleemi lahendamiseks panna nad vangi. 1700 läks pensionile. Vanaduses vastas kriitikutele, pidas kirjavahetust, kirjutas kommentaarid Pauluse kirjadele, suri 72-aastaselt. Locke oli oma elu lõpuks väga kuulus, kuid seda mitte poliitfilosoofia poolest, vaid tema kuulsaim
annaabi.ee 
