maade kokkuostmist takistada, sai talupoegade laostumisest XI sajandil suur probleem. See tõi kaasa sõjaväe nõrgenemise ja oli võibolla üks Bütsantsi allakõigu peamised põhjuseid. 3. Linnaelu, kaubandus ja käsitöö Süüria ja Egiptuse jõukad linnad langesid küll araablaste kätte ja araabia piraadid häirisid Bütsantsi kaubandust, kuid Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaadega ei katkenud. Suur osa Euroope ja idamaade kaubandustest tomus Bütsantsi kaudu ja nii riik kui ka kaupmeeskond võitis sellest suurt tulu. Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid Ida-Euroopa jõgesid pidi idaslaavlaste ning soomeugrilaste aladeni. Nii kaubandus kui ka käsitöö põhinesid ühelt poolt eraettevõtlusel, kuid olid teiselt poolt riigi valvsa kontrolli all. Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja
Vastused 1.Kuna vahendajad on lisa kulu ja seega toode hinnad tõusevad, kuna kõik tahavad oma osa saada. 2.Loomulikult hind tõuseb, mida rohkem vahendajaid, seda kallimaks lõpp hind kujuneb, kuna kõik tahavad oma osa saada. 3.Nende firmade puhul on kõige parem reklaam inimesed ise, kes räägivad kui head tooted on jne. 6.Lähtuma hinnast, et milline variant oleks mõttekam. 8.Kindlasti tuleks arvestada inimeste tõrjumist,kuna paljudele ei meeldi kui neile kaubandustest asju peale hakatakse suruma. 9.Ühelt poolt on nende väidedega nõus, kuid teisalt mina kes tahan oma ettevõtte luua, siis reklaami kaudu on kõige parem võimalus end nähtavaks teha. 18. Need omadused ja teadmised ikka kujunevad õpitu ja kogemuste käigus. 20.Ei, kuna erinev rahvus ja erinevad usulised tõekspidamised ning erinev keel, seega ühesuguselt ei saa reklaam olla, kuna osad võivad pahaseks saada, kuna
üle 10tuhande elaniku. Eestlastele ja venelastele oli tee linnakodaniku seisusesse peaaegu suletud(sakslased olid ülemkihil). Paemiseks väljaveoks olin eestis teravili. Suurem osa väljaveetud kaubatest läks madalmaadesse, väiksem osa saksamaale. Siseveokaubadeks jäi endiselt sool, metall, tubakas. Nende traditsiooniliste talurahva kaupade kõrval veeti sisse ka veini, klaasi ja koloniaalkaupu(suhkur, kohv, tee) riik kontrollis väliskaubandust saades tollide ja teiste kaubandustest laekuvate maksude pealt olulise sissituleku. Salakubanduse tõkestamiseks seati suuremate linnade väravatesse vahipostid, kus ööpeav läbi kontrolliti sisevedusi ja välisvedusid. Kogu sisekaubandus koondus linnades kaupmeeste kätte.sõbrakaubandus- Keskajal otsisid maalt kaupu, eriti vilja kokku ostvad kaupmehed endale usaldusväärsemaid talupoegi, keda võiks kasutada kaupade müüjate otsimiseks ning kauba vahendamiseks ehk kaubaagentideks