LOGISTIKA ÜLESANDED Logistika on osa tarneahelast, mis tegeleb kaupade, teenuste ja informatsiooni liikumise korraldamisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi. Õigete otsuste ja tegevuste abil püütakse teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Näiteks toimetada kvaliteetseid laudu Tallinnast Austraaliasse ilma hilinemiseta ja ilma probleemideta, samuti ei tohiks lauad minna mädanema ja neil ei tohi olla mingeid haigusi, ega muid kahjustusi. Kuna logistika peamine eesmärk lähtub vajadusest teenindada turul tarbijat ja
veoloomadega, esialgu härgade ja kaamelite, hiljem hobustega. Viljatagavara ja muude säilivate toiduainete pikaajaliseks hoidmiseks järgmise saagini kasutati algelisi ladusid, mis olid kasuks ka mitme aasta jooksul näljahädade ärahoidmiseks. Peeti arvestust kaubatagavarade üle ja otsustati, millal on õige midagi ja millise hinnaga osta, et seda õigel ajal maha müüa, et kasu teenida. Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Müügieelseks kaubavarude kaitsmiseks paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võimalikuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõeteed said suurte
veoloomadega, esialgu härgade ja kaamelite, hiljem hobustega. Viljatagavara ja muude säilivate toiduainete pikaajaliseks hoidmiseks järgmise saagini kasutati algelisi ladusid, mis olid kasuks ka mitme aasta jooksul näljahädade ärahoidmiseks. Peeti arvestust kaubatagavarade üle ja otsustati, millal on õige midagi ja millise hinnaga osta, et seda õigel ajal maha müüa, et kasu teenida. Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Müügieelseks kaubavarude kaitsmiseks paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võimalikuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõeteed said suurte
ärahoidmiseks. Kaupmehed pidasid arvestust kaubatagavarade üle ja otsustasid, millal on õige midagi ja millise hinnaga osta, et seda õigel ajal kasudega maha müüa. Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Vajadusest kaitsta kaubavarusid enne müüki paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele.