mõjutada perekondliku eluga seotud tõekspidamisi, mille üle kirik kehtestas enamasti range kontrolli. Ootuspäraselt püsisid vanad kombed kõige visamalt Lõuna-Eestis, aga ka maa ülejäänud osades. Kirikute ehitamine KIRIKUTE EHITAMINE EESTIS Laialdasem kirikute rajamine Eestis algas 13. sajandil. Kuigi nähtavasti esimesed kirikud praegusel Eesti territooriumil olid rajatud juba paar sajandit varem. Seoses kaubandussuhetega ja Tartu vallutamisega 11. sajandil õigeuskliku Jaroslav Targa poolt on üsna tõenäoline, et Tartusse ehitati ka esimene või esimesed kirikud. Sama kehtib ka Tallinna kohta. Paul Johansen on viidanud võimalusele, et juba 1070 aastail võis seal olla Püha Olevi kabel või kirik. (Talve). Kui sellised kirikud eksisteerisid oli tegemist puukirikutega. Suurem kirikute rajamine Eestisse algas siiski alles 13. sajandil. Maale rajati juba vallutuse
1689 kuulutati Willem Inglismaa kuningaks ning taastati protestantlik kuningavõim, kuulutati välja sallivus kõikide usulahkude vastu ning laiendati parlamendi õigusi. See võimutasakaal jääb Inglismaal püsima rohkem kui 150 aastaks. Locke naases ka oma Inglismaale ning osales uue võimu kindlustamisel ja ülesehitamisel, oli tegev ka viigide parteis. Astmahaigena läks Londonist maapiirkonda 1691. Tegeles kaubandusküsimustega. 1696 määrati Locke valitsuskomisjoni, mis tegeles kaubandussuhetega Hollandiga, piraatidega, koloniaalvalduste haldamisega jms asjadega. Locke ei seisnud vabaduse kui sellise eest (seda teevad hiljem Tom Paine, Prantsuse revolutsionäärid jne), vaid eelkõige kaubandusvabaduse ja parlamentaarse võimu eest. Ehk, tänaste arusaamiste kohaselt eriti liberaalne polnud. Oli tugevalt tegev ka avalikus teenistuses. Valitsuse liikmena tegi muu hulgas ettepaneku kerjuste- probleemi lahendamiseks panna nad vangi. 1700 läks pensionile