Maailmapanga (WB) ja selle asutustega ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. WTO peab regulaarselt dialooge ka riigiväliste organisatsioonide, rahvusparlamentide, meedia ja rahvusvahelise üldsusega WTO erinevate aspektide ja käimasolevate Doha läbirääkimiste vooru üle. Dialoogide eesmärgiks on edendada koostööd ja laiendada teadmisi WTO tegevusest. WTO annab välja ka publikatsioone maailmakaubanduse olukorrast ja iga-aastast kaubandusstatistikat. Eesti ja WTO Eesti sai WTO liikmeks 1999. a. novembris. Eesti WTOga ühinemise kronoloogia: · vaatlejastaatus juuni 1992 · ühinemisavaldus märts 1994 · ühinemise toimkond märts 1994 · ühinemisprotokoll 21.05.1999 · ratifitseerimine 29.09.1999 · WTO liige 13.11.1999 WTOga ühinemisel Eesti olulisemad kohustused: · mitte kasutada subsiidiume, sh ekspordisubsiidiume, mida WTO mõistes käsitletakse keelatud subsiidiumina;
selle asutustega ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. WTO peab regulaarselt dialooge ka riigiväliste organisatsioonide, rahvusparlamentide, meedia ja rahvusvahelise üldsusega WTO erinevate aspektide ja käimasolevate Doha läbirääkimiste vooru üle. Dialoogide eesmärgiks on edendada koostööd ja laiendada teadmisi WTO tegevusest. WTO annab välja ka publikatsioone maailmakaubanduse olukorrast ja iga-aastast kaubandusstatistikat [4] 8 2. EESTI MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOONIS 2.1. Eesti astumine WTO-sse Juunis 1992 omandas Eesti Vabariik GATT vaatlejaliikme staatuse. Sisuliselt tähendas see vastastikust infovahetust GATT-i sekretariaadiga. Märtsis 1994 esitas Eesti koos Eesti Väliskaubanduse Memorandumiga avalduse GATT-i täisliikmeks saamiseks, pärast WTO loomist 1995. aastal vormistati see ümber WTO liikmestaatuse taotuseks.