78 1994. aasta mittetulundusühingute ja nende liitude seadust asendav mittetulundusühingute seadus jõustus 1996. aastal. Samal aastal jõustus ka sihtasutuste seadus. 1992. aasta Eesti Vabariigi ühistuseadust asendav tulundusühistuseadus jõustus 2002. aastal. Uus tsiviilseadustiku üldosa seadus, mis asendas samanimelist seadust aastast 1994, jõustus 2002. aastal samaaegselt võlaõigusseaduse jõustumisega. Äriseadustiku ülesehituse ja põhimõtete aluseks on Saksa kaubandusseadustik (Handelsgesetzbuch, HGB); lisaks võeti äriseadustiku koostamisel eeskuju Austria, Poola, Tšehhi ja Bulgaaria kaubandusseadustikest, Šveitsi obligatsiooniseadusest, Hollandi tsiviilseadustikust, Saksa aktsiaseltsiseadusest (Aktiengesetz, AktG)79 ja piiratud vastutusega ühingu seadusest (Gesetz betreffend die Gesellschaften mit beschränkter Haftung, GmbHG), Ungari majandusühingute seadusest, Rootsi, Taani ning Hispaania aktsiaseltsiseadustest ning Eestis enne 1940. aastat kehtinud äride
poliitilised eeldused. Saksamaa oli jagunenud enam kui 30 õigusterritooriumiks, igaüks neist erineva õigussüsteemiga. Baadenis ja Reinimaal kehtis Code Civil, 33% sakslastest allus ladinakeelsele pandektiõigusele (mis siiski oli subsidiaarne). Kirjutatud õiguse kõrval kehtis kohalik tavaõigus. Seevastu majanduslikud eeldused olid olemas ammu enne Saksamaa ühinemist 1871. aastal. Need täitusid seal, kus vajadus oli põletaivam: kaubandusõiguse ja krediidinduse alal (veksliseadus 1847, kaubandusseadustik 1861). Saksa eri osariikides sündis varemgi seadusi, kuid ühtne üleriiklik seadusandlus sai hoo alles peale keisririigi loomist. 1871 ülesaksamaaline kriminaalseadustik 1877 tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadustikud 1873.a sai Reichstag ülesande hakata ette valmistama uut tsiviilseadustikku, selle ettavalmistuskomisjon alustas tegevust 1874. aastal. Komisjoni juhtis Bernhard Windsheid, juhtivaid pandektiõiguse tundjaid. Ülejäänud komisjoni liikmed
annaabi.ee 
