Tegelti veel kalapüügiga, siseveekogudes. Mesindus oli hea tegevus. Täpsemalt tegeleti metsmesindusega. Iga pere suuresti tegi oma käsitöö ise. Kuid olid välja kujunenud ka mõned sepad, kes töötlesid rauda. Olid isegi hõbe ja pronksi sepad, kes tegelesid ehete valmistamisega. Savi töötlesid pottsepad. Eestisse jõudis ka keder, millel töötamiseks oli vaja oskustega inimest. Vahenduskaubandus toimus läänest itta, idast läände. Läänes oli tähtsaim kaubanduspunkt Eesti jaoks Gotland, idas Pihkva ja Novgorod. Esines ka vahetuskaubandus (kaup kauba vastu). Nooremal rauaajal elamine toimub üldiselt külades. Külad omakorda koondusid kihelkondadeks. Kihelkondi oli umbes 45. Kihelkonnad omakorda koondusid maakondadeks. Maakondi oli 8. (Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Rävala, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi) Kesk-Eestis oli ühe käsitluse järgi veel väikemaakondi nagu Alempois, Mõhu, Vaiga, Jogentagana..
saj). Kasvatati peamiselt veiseid, sigu, kitsi, lambaid. Küttimine väga suurt toidulisa ei andnud. Tegeleti ka kalapüügiga (siseveekogudel peamiselt), ka mesindus oli rakendatud. Olid välja kujunenud erinevad käsitööliigid: sepandus (ühed olid tavalise sepatööga tegelevad, teised eeskätt pronksist ja hõbedast ehete valmistamisega tegelevad sepad), potsepandus. Vahenduskaubandus eksisteeris (idast läände, läänest itta). Läänes oli tähtsaim kaubanduspunkt Eesti jaoks Gotland, Ida pool Pihkva ning Novgorod. Esines ka vahetuskaubandus (kaup kauba vastu). Nooremal rauaajal tekib taas koondumine küladesse, mis omakorda koondusid umbes 45 kihelkonnaks. Kihelkonnad moodustasid maakonnad, mida oli 8: Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Rävala, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi. Kesk-Eesti suhtes on kaks erinevat käsitlust: esimene neist väidab, et tegemist oli paljude väikeste maakondadega; teise käsitluse
annaabi.ee 
