- Väideti, et 20. saj alguses on Marxi õpetus vananenud ning selle revideerijaid nimetati revisionistideks - Bolsevike ehk enamlaste põhiloosungid olid vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur - Karl Kautsky üritas tuua piiri kahe suuna vahel ja tema pooldajaid nimetati tsentristideks - Lenin arvas, et tsentristid on veel ohtlikumad kui revisionistid ja reformistid, sest neil oli mingi varjatud oportunism - E.A.Millerand oli prantsuse sotsialist, kes sai kaubandusministriks kodanlikus valitsuses. Paljud leidsid, et see oli vale samm ning üks teine prantsuse sotsialist leidis, et see on hea asi. Tsentrist K.Kautsky üritas leida kompromissi nende kahe arvamuse vahel ja tulemuseks oli see, et Millerand visati välja Sotsialistlikust Parteist ning temast sai kodanlik poliitik. Teda ei hakatud vihkama - 1904. aastal Amsterdamis toimunud II Internatsionaali kongress võttis vastu resolutsiooni sotsialistlikke parteide ühtsusest
riigiduumasse. Küll aga ei suutnud midagi korda saata. Kaks esimest riigiduumat aga saadeti liigse radikaalsuse tõttu tsaari poolt laiali. 3. ja 4. riigiduumasse õnnestus leedulastel saada 4 kohta. Petras Leonas ja Martynas Ycias (õppinud Eestis Pärnu gümnaasiumis). Hiljem õppis Tomskis õigusteadust ja valiti seejärel 4. duuma saadikuks. Ycias osales ka aktiivselt veebruarirevolutsioonis ning oli korraks Vene haridusminister. Naases aga Leetu ja hakkas kaubandusministriks ajutise valitsuse ajal. Nende saadikute poolt Leedule taotletava autonoomia suhtes ei saanud aga toetust ei vene liberaalsematelt poliitikutet ega ka Poola saadikutelt. Tegid siiski koostööd Vene kadettidega. Enne I maailmasõda said vabamalt ja aktiivsemalt areneda erinevad agraarühistud, Leedu väljaanded tulid tagasi Leedusse, 2 esimesel õppeaastal oli koolides lubatud leedukeelne õpetus ning õpilased võisid omavahel suhelda emakeeles. Siiski varem olnud tugeva surve
annaabi.ee 
