Narvast sai Rootsi riigi huviobjekt, mida kaaluti isegi riigi teiseks pealinnaks nimetada. Tartus ja Pärnus läks raad kindralkuberneri järelevalve alla. Ülejäänud linnad läänistati mõisnikele ja sisuliselt kaotasid linnastaatuse. Raha vermiti Eesti- ja Liivimaal pärast Tallinna rahamüntimise lõpetamist ainult Riias. Linnaelanike osakaal Eestis ulatus 6%- ni, mis oli tolle aja kohta üsna suur. Rootsi ajal uusi linnu Eestis ei tekkinud. Kauplemine Venemaaga käis tollaste tähtsate kaubandusmaade Inglismaa ja Madalmaade vahel peamiselt Valge mere kaudu, kuid ka Läänemerel võis kohata järjest enam Inglise ja Hollandi laevu. Narvas elas palju välismaalasi: venelasi, hollandlasi inglasi. Viimastel oli seal isegi oma vaimulik. Teistes linnades olid kaupmehed ikka sakslased. Eestlasi selle ameti juurde enamasti ei lastud. Erandina on teada eestlane Pulli Hans, kes võeti vastu Tartu Suurgildi ning arvati rae liikmeks.
Seetõttu on paljud üksikasjad ebaselged. Nii näiteks pole selge, kas Dias Nõelaneeme asukohta astrolaabiga mõõtis. Samuti pole teada, kas ta tagasiteel peatus Elminas ja tõi Duarte Pacheco Pereira ekspeditsiooni ellujäänuid liikmed Lissaboni tagasi. Ümber Aafrika kulgeva väila avastamine oli oluline, sest eurooplased said esimest korda võimaluse kaubelda otse Aasia ja Indiaga, vältides Lähis-Ida maateid ja vahendajaid. Lõpuks tõi see kaasa Atlandi ookeani äärsete kaubandusmaade tõusu ning Lähis-Ida ja Vahemeremaade languse järgnevatel sajanditel. Pärast edukat tagasipöördumist nimetas kuningas João II ta kuningliku kaubandus- ja maksuameti Casa de Guiné e Mina ülemhalduriks (capitão-mor). Selle ameti kaudu käis kogu kaubandus vastavastatud aladega. Tema nime mainitakse 1490. aastatel korduvalt seoses Guinea lahe piirkonnaga. 149697 mainitakse üht Lõuna-Aafrika meresõitjat ja ühe nau kaptenit, kes pidi
esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, kus ta ka 1500. aastal tormi ajal hukkus. 1487. aasta suvel alustas Dias retke ümber Aafrika, millega rajas ta uue meretee muu maailmaga edukamaks kauplemiseks. Ümber Aafrika kulgeva väila avastamine oli oluline, sest eurooplased said esimest korda võimaluse kaubelda otse Aasia ja Indiaga, vältides Lähis- Ida maateid ja vahendajaid.(vt. lisa 2) Lõpuks tõi see kaasa Atlandi ookeani äärsete kaubandusmaade tõusu ning Lähis-Ida ja Vahemere maade languse järgnevatel sajanditel (Vikipeedia. Bartolomeu Dias. 12.02.2016). 1.2 Christoph Kolumbus (1451-1506) Christoph Kolumbus (1451-1506) - Hispaania maadeavastaja. Ilmselt kõige kuulsam maadeavastaja, kelle nime on kõik geograafiast huvitatud inimesed kuulnud. Vaieldamatult oli tema suurimaks avastuseks Ameerika (1492), kuigi Ameerikas oli juba eelnevalt viikingite
annaabi.ee 
