Euroopa Parlament ei osale isegi nõuandvas rollis (välja arvatud assotsiatsioonilepingud, milleks on vaja parlamendi nõusolekut, *1.4.1. ja *1.3.2.). 3. Lissaboni lepinguga ette nähtud muudatused Kaubanduspoliitikas on Lissaboni lepingu artikliga 188c üle võetud Nice'i lepingus sisalduvad EÜ asutamislepingu artikli 133 sätted ja neid muudetud. Peamised muudatused puudutavad: liidu ainupädevuse laiendamist kõikidele kaubanduslepingutele; Euroopa Parlamendi rolli tugevdamist. Lepingus on nähtud ka ette: seadusandliku tavamenetluse (kaasotsustamismenetlus) edaspidine kohaldamine kõikide kaubanduspoliitika autonoomsete vahendite (kaubanduse kaitsemeetmete, üldise tariifsete soodustuste süsteemi (GSP), dumpinguvastased, päritolureeglite jne alusmääruste) suhtes (vt artikli 188c lõige 2); kõikide kaubanduskokkulepete esitamine Euroopa Parlamendile nõusoleku saamiseks
põllumehi nõustamas ja abistamas. Rajati kulliühistud, tõuloomade aretamiseks. 3) Tööstust arendati, seadi kindlad kriteeriumid, toetati neid ettevõtteid, kes kasutasid kodumaist kütust. 4) Oli tarvis reguleerida suhteid Balti-saksa mõisnikutega. Lääneorientatsioon: Eestist olid huvitatud rootslased, inglased, sakslased, prantslased ja belglased- Tulid rajasid oma ettevõtteid ja investeerisid. Kirjutati alla kaubanduslepingutele Suurbritannia ja USA'ga. Raha ja pangareform- Tarvis suurendada Eesti valuuta ja kullavarusi, selle jaoks on vaja võtta välislaenu. Britid olid valmis laenu andma aga sel juhul kui rahvaste liit asuks garanteerima seda. Inglise pangast saadi välislaen 1,35 miljonit naela. Kroon seoti Rootsi krooniga, määrati kindel kullakate 0,403g kulda vastas ühele Eesti kroonile. Eesti pank muudeti klassikaliseks riigi pangaks, mis hakkas tegelema raha