Sellise informatsiooni kogumine juriidiliste ja füüsiliste isikute kohta Eesti panga poolt ei ole eesmärgiga kontrollida nende tegevust, vaid põhieesmärk on saada võimalikult täpne ülevaade Eesti majanduses toimuvast.Et tagada maksebilansi õige kajastamine on majandustehingud jaotatud vastavatesse rühmadesse ning kodeeritud. Iga koodi sisu on lahti seletatud võimalikult arusaadavalt. Kood nt 1100 koondab enda alla kaupade import ja eksport. Kood nt 1200 tähistab kaubanduskrediit. Kood nt 4100 on palgad ja muud töötasud. Kood nt 4400 on väärtpaberite intressid. Eesti maksebilansi areng 1992 2006 Eestis alustati maksebilansi koostamist 1992-st aastast, ja alates sellest ajast on jooksva konto saldo olnud positiivne vaid paaril esimesel aastal ja sedagi väga minimaalselt. Kõigil järgenvatel aastatel on jooksev konto olnud puudujäägiga, mis omab kasutrendi. 1997 aastal jõudis puudujääk ligi 8 miljardi kroonini (11,4% SKP-st). Peale
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 68 Otsesed välisinvesteeringud Otseinvesteeringutena käsitletakse Eestis investeeringuid, millega kaasneb investori oluline osalus, mis moodustab 10% või enam ettevõtte aktsia- või osakapitalist. Vastavalt rahvusvahelisele standardile kajastatakse otseinvesteeringutena ka laenusuhteid ja muid rahapaigutusi ettevõtte ja temas olulist osalust omavate investorite vahel, k.a kaubanduskrediit. Portfelliinvesteeringud on üldjuhul väärtpaberiinvesteeringud, mis jaotatakse omandi- ja võlaväärtpaberiinvesteeringuteks. Omandi-väärtpaberiinvesteeringuga ei kaasne olulist osalust. Võlaväärtpaberi-investeeringutena käsitletakse investeeringuid tagatud ja tagamata võlakirjadesse. Kuna Eestis on tuletisväärtpaberite (ostu- ja müügiõigust või -kohustust tõendavate väärtpaberite) osatähtsus väike, käsitletakse neid seni võlaväärtpaberi-investeeringutena.
annaabi.ee 
