ajaloolised linnad ning tekkinud piirkonna kuulsad vanad kultuurid. Nigeri jõe kallastel asuvas Timbuktus (Tombouctous) leidub suurejoonelisi ehitisi, mis tuletavad meelde linna hiilgavat minevikku. Timbuktu paikneb viljakas piirkonnas ning omab jõe näol head ühendusteed: sajandeid pidid kõrbes liikuvad karavanid, mis vedasid põhja poole orje ja kulda ning tõid tagasi soola ja muud kaupa, suunduma läbi Timbuktu. Tähtsa kaubanduskeskusena mängis linn Mali (15-16. saj) ja Songhai (15-16. saj) võimsate riikide majanduses võtmerolli. Taimestik: Taimestik koosneb lõunas metsadest ja savannidest, kus kasvab mimoose, eukalüpte, seibasid ja ahvileivapuid, samal ajal kui põhjas taimkate peaaegu puudub. Loomastik: Kohalikku loomastikku kuuluvad peale kõrbele iseloomulike väikeloomade ka mõned graatsilised imetajad: gepardid, orüksid, gasellid, lõvid, kaelkirjakud ja antiloobid. Rahvastik:
liiklussõlmes ja on seda siiamaale. Näiteks ainus Albaaniat välismaailmaga ühendav raudtee kulgeb just läbi Podgorica. 14741878.aastatel oli Podgorica Ottomani impeeriumi valduses. Türklased muutsid Podgorica kindluseks, ümberkaudsete slaavi hõimude vastupanu mahasurumise keskuseks. Sel ajal ei suudetud kordagi kindlust vallutada. 1878. aasta Berliini kongressi otsusega läks Podgorica Montenegro koosseisu. Linn hakkas kiiresti arenema, eeskätt kaubanduskeskusena. 1904aastal asutati esimene pank: Zetska säästupank, millest kasvas välja Podgorica pank. 1918. aastast kuulus Podgorica Jugoslaaviasse. Maailmasõdadevahelisel ajal elas linnas 13 tuhat inimest. Teise maailmasõja ajal pommitati linna üle 70 korra, hävitati suur osa linnast ja hukkus üle 4100 inimese. Linn vabastati 19. detsembril 1944. aastal. 1946. aastal sai Montenegro pealinnaks. 13. juulist 1946.aastast 2. aprillini 1992.aastani oli linna nimi Titograd.
paljudesse tuhandetesse ja kus põlluharijate kõrval asus järjest rohkem käsitöölisi ning kaupmehi. Viimaste ühiskondliku staatuse kohta on andmete puudusel raske midagi kindlat öelda, ent kuna nende maine polnud eriti kõrge, ei saa neid lugeda ka ühiskonna ülemkihi hulka. Sellegipoolest olid mitmed linnad Korintos, Mileetos jt. silmapaistvad kaubanduskeskused. Korintos oli 7. sajandil ka Kreeka silmapaistvaim keraamika tootja. 6. sajandil tõusis käsitöö ja kaubanduskeskusena järjest enam esile Ateena, millest sai ka Kreeka vaasimaali ja keraamika tootmise tähtsaim keskus. 7. 6. sajandi vahetusel hakkasid Väike-Aasia kreeka linnad lüüdlaste eeskujul müntima raha (esimesed mündid on meile teada Eefesosest) ja 6. sajandi lõpuks oli müntimine levinud kogu Kreeka maailmas Väike-Aasiast Itaalia ja Sitsiiliani. Sisevastuolud polistes viisid vahel ka relvakonfliktidele ja võimuhaaramistele, mille
annaabi.ee 
