KAUBANDUSKESKUS 21. SAJANDI KATEDRAAL? 21. sajand on täis uuendusi, mis mõjutavad inimeste igapäevaelu aga ka selle toimumise kohta. Mis tähtsus on kaubanduskeskusel inimeste igapäeva toimetuste tegemisel, kultuuri vahendamisel ja erinevate inimesetüüpide kokku viimisel? Kas on sellel mingit sarnasust kirikutega ja kas kaubanduskeskused on kirikuid asendamas? Keskajal oli tähtis koht ühiskonnas kirikul. Traditsiooniks oli igal pühapäeval kiriku külastamine, mis tõi kokku erinevad inimesed, kes kuulasid jutlusi, palvetasid ja lunastasid patte, kuid kirik oli ka palju enamat. See oli paik, kus rahvas vestles
kasutatakse mitmeid kordi. Üle 90 % kõigist puidust pakenditest kasutatakse Soomes energia tootmises. Mujal Euroopas vastutab kauba saatja aluse korduskasutuse eest karmide pakendiseaduste alusel. Eestis puudub praegu ühtne kaubaluste ringlussüsteem. Aluste ost- müük toimub kokkulepete põhjal eri tingimustel ja eri hindadega. Aluste haldamine on kasutajatele tülikas ja kulukas. Peale sell võib suurel hulgimüügiettevõttel või kaubanduskeskusel aluste all kinni arvestataval määral käibevahendeid. Kui tarnija toimetab kauba jaekaubandusettevõttele oma transpordiga, siis veab ta üldjuhul tagasiostetud alused tasuta tagasi. Kui aga veoteenust ostetakse, toimub 22 vedu klientidele üldjuhul eri ringmarsruutidel ja veoettevõtted ei ole huvitatud aluste tasuta vedamisest
Jaekaubanduses müüakse kaubad jaepakendis ja kauplustes ning kaubanduskeskustes tekib igapäevaselt palju tühje kaubaaluseid, mida jaekaubanduses ei vajata. Suure müügikäibega supermarketis võib „tekkida“ päevas juurde erinevatelt tarnijate saadetistega 100–150 eri tüüpi kaubaaluseid. Kuna toidu- ja tööstuskaupadega kaupleval kaubanduskeskusel võib olla mitusada tarnijat, on arvestuse pidamine aluste juurdesaamise ja äraandmise kohta hanki- jate lõikes tülikas ja aeganõudev töö. Toidukaupu müüvad tootjad ja hulgiirmad üldjuhul müüvad alused, erikokkulepete alusel ka pandivad. Tööstuskaupade tarnijad enamasti aluseid ei müü ega
annaabi.ee 
