Mitterahulolu faktorite puudumine ei ole piisavaks tingimuseks rahulolu saavutamisel, lisaks on vaja ka rahulolu tagavaid faktoreid. Näiteks, ostu sooritamiseks ei piisa, kui tootes puuduvad “vastu-argumendid” (negatiivseid tunnuseid ei ole), on vaja ka “poolt-argumentide” (positiivseid tunnuseid). Turunduse seisukohast on Herzbergi teoorial kaks rakendust. Esiteks, müüjad peavad püüdma välistada mitterahuolufaktoreid (nt. toote mittetundmine, halb teenindus, ebasõbralik kaubanduskeskkond). Kuigi need ei vii ostmisele, võivad nad siiski ostu takistada. Teiseks, tootjad peavad teadma, millest moodustuvad rahulolufaktorid, ja neid oma toodetega pakkuma. Lõpetuseks märgime, et vajadused võivad teatavasti olla ratsionaalse (utilitaarse) või emotsionaalse (hedonistliku) iseloomuga ja samamoodi saab liigitada ka motiive. Ratsionaalsete ostumotiivide korral antakse hinnang tavaliselt toote funktsionaalsetele omadustele
nagu nullnivool. Rahulolu kindlaks tagamiseks on lisaks vaja ka M-faktoreite olemasolu. Näiteks, ostu sooritamiseks ei piisa, kui tootes puuduvad "vastu-argumendid" (negatiivseid tunnuseid ei ole), on vaja ka "poolt-argumentide" (positiivseid tunnuseid). Turunduse seisukohast on Herzbergi teoorial kaks rakendust. Esiteks,müüjad peavad püüdma välistada mitterahuolufaktoreid (nt. Toote mittetundmine, halb teenindus, ebasõbralik kaubanduskeskkond). Kuigi need ei vii ostmisele, võivad nad siiski ostu takistada. Teiseks, tootjad peavad teadma, millest moodustuvad rahulolufaktorid, ja neid oma toodetega pakkuma. Vajadused võivad teatavasti olla ratsionaalse (utilitaarse) või emotsionaalse (hedonistliku) iseloomuga ja samamoodi saab liigitada ka motiive. Freudi motivatsiooniteooria. Selles lähtutakse seisukohast, et inimesed on oma vajadustest erineval määral teadlikud