Erinevustusest võib välja tuua, et roomlased olid sõjakamad ja veidi labasemad, samas suhtusid nad paremini naistesse. Roomlased olid kreeklastest paremad sõjapidamises ja ehituskunstis. Roomlaste jumalad Võtsid kreeklastelt üle. Jumalad moodustasid perekonna. Jumalaid oli väga palju - iga asja jaoks üks. Sageli võeti üle ka vallutatud maade jumalaid. Peajumal oli Jupiter, sõjajumal Mars, Roomlaste jumal Janus, Mercurius kaubandusejumal, Diana jahijumalanna, Neptunus merejumal. Kõige tähtsamad olid nende jaoks aga sõjajumal Mars ja kodukoldejumal Vesta. Rooma riik ja religioon Roomlased suhtusid usuküsimustesse väga tõsiselt. Preester, kes valiti eluks ajaks, oli riigiametnik. Riigipühade ajal toimusid usupidustused. Pontifex maximus oli üks keisri tiitlitest, see oli kõrgeim usupositsioon. Keisrit ülistati kui jumalat. Ennustamispreestrid augurid olid samuti riigiametnikud
Ta oli Zeusi ja Dione tütar. Ta oli vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Hephaistos oliAphrodite abikaasa ,ta oli lombakas ja inetu sepatööjumal. Tema puu oli mirt, tema lind tuvi (mõnikord ka luik või varblane). Hermese isa oli Zeus ja ema Maia. Jalas kandis ta tiivulisi sandaale, tiivad olid ka tema kübaral ja võlukepil. Hermes oli kõige kavalam ja nutikam jumal. Ta oli lausa varas, kes varastas Apolloni karja enne, kui sai ühe päeva vanaks. Hermes oli kaubandusejumal ja kaupmeeste kaitsja. Ta oli taevaheerold, kes näitas hingedele teed allilma. Tema esineb müütides kõige rohkem. Ares oli sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Pime laulik Homeros nimetas teda tapahimuliseks, verejanuliseks, surelike kehastunud needuseks, aga ka argpüksiks. Ta lind oli raisakull. Hestia oli koldetule- ja kodurahujumalanna, Zeusi õde. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem.
annaabi.ee 
