Oma esimesel sõjakäigul Prantsusmaa valitsejana purustas ta austerlased Marengo all (1800). 1805-1807 lahingud Euroopas: · võit austerlaste üle Austerlitzi lahingus (1805), · võit preislaste üle Jena all (1806), · võit venelaste üle Friedlandis (1807) · 1805. aastal Trafalgari merelahingu kaotus. Suutmata Inglismaad vallutada, kehtestas Napoleon 1806. aastal Briti saarte vastu kaubandusblokaadi · 1812. aastal võit Borodino lahingus. · 1814. aastal ründas Prantsusmaad. o 1813. Aastal kaotas Leipzigi all Austria- Preisi- Vene ühendvägedele. · 16. juunil 1815 kaotus Belgias Waterloo lahingus Napoleon oli tõesti erakordne väejuht .Sellest annavad tunnistust nii tema muutused sõjaväekorras (joonetaktika asendamine ründekolonnidega ja uuenduste läbiviimine sõjaväe varustamises mis
(1800). 1805-1807 aastani jagas ta Euroopa suurvõimudele hirmsaid hoope: võit austerlaste üle Austerlitzi lahingus (1805), võit preislaste üle Jena all (1806), võit venelaste üle Friedlandis (1807) jt. Ometi ei suutnud ta lüüa inglasi, kes võitsid 1805. aastal Trafalgari merelahingu admiral Nelsoni juhtimisel. 1809. aastaks hõlmas Napoleoni impeerium enamikku Lääne- Euroopast. Suutmata Inglismaad vallutada, kehtestas Napoleon 1806. aastal Briti saarte vastu kaubandusblokaadi, keelates teistel Euroopa riikidel inglise kaupu sisse vedada. See nn. kontinentaalblokaad oli küllalt edukas, kuid ebapopulaarne, kuivõrd sellest kaubandusest sõltuvad Euroopa riigi sattusid raskustesse. Kui Vene keiser Aleksander I blokaadist mööda püüdis hiilida, tungis Napoleon 675 000-mehelise nn. Suure armeega Venemaale ja lõi Aleksandri vägesid 1812. aastal Borodino lahingus. Seejärel kiirustas ta Moskvasse, lootes hõivata rikka linna. Selle asemel leidis ta eest
annaabi.ee 
