Ministeeriumi senised ülesanded jaotati mitme rahvakomissariaadi vahel. (http://et.wikipedia.org/wiki/Majandus- _ja_Kommunikatsiooniministeerium#Ajalugu_1918.E2.80.931940) Majandusministeeriumi alla kuulus neli osakonda: maksudevalitsus, rahandusosakond, tööstusosakond ning kaubandusosakond. Viimase ülesandeks oli nii välis- kui sisekaubanduse korraldamine, kaalude, mõõtude, vihtide ja väärismetallide proovimine ja taatlemine. Selle osakonna direktoril, kaheksal kaubandusameti ning neljal proovikoja töötajal tuli hoolitseda riigi äriajamise eest, töötada välja sisekaubandust normeerivate seaduste ja määruste eelnõusid, võidelda kõlvatute võistluste ja muude lubamatute ärivõtete vastu, lahendada äride lahtioleku aegadesse ja äriteenistusse puutuvaid küsimusi, koordineerida riiklike omavalitsuste ja ühistute ning eraettevõtete äritegevust, arendada kaubandus- ja tööstusringkondade omavahelist koostööd, propageerida kodumaist toodangut.
tööstusministriks. 6 Algusaastail kuulusid Kaubandus-Tööstusministeeriumi struktuuri kantselei, tööstusosakond, kaubandusosakond, riigivaranduse osakond ja mereasjanduse osakond. Kaubandusosakonna ülessandeks oli kaubanduse korraldamine ning kaalude, mõõtude, vihtide ja kallismetallide proovimine ja tembeldamine. Osakonna kooseisus oli kaks üksust: Kaubandusamet ja Proovikoda. Kaubandusameti põhiülesanneteks oli sisekaubanduse alal kaubanduse noraalse arengu tagamine ja siseturu hindade kontroll, kaupade transpordiks tarvilike tingimuste loomine. Väliskaubanduse alal aga sise- ja väljaveo suunamine, tollitariifide kohandamine majanduse nõuetele, välisriikidega kaubanduslepete sõlmimine ja järelvalve nende täitmise üle, Eesti toodete tutvustamine välisturgudel. Proovikoja ülesandeks oli kaalude, vihtide ja igasuguse mõõtmisvahendite kontrollimine ja tembeldamine
annaabi.ee 
