Sumerid võtsid esimesena kasutusele kirja ning neile oli teada ka murru mõiste. Peagi arendati egiptlaste poolt välja uus kirjatüüp – hieroglüüfid. Kirja arenedes toimusid esimesed katsed raha mõiste lahtimõtestamiseks. Üks esimesi rahaühikuid oli seekel. Seekli väärtus oli võrdne härja eest tasutava kulla kogusega. Esimesena võtsid metallraha kasutusele Väike-Aasias elanud lüüdialased. Babülooniat ja Assüüriat on peetud raamatupidamise ja kaubanduliku arengu alustugedeks. Babüloonia kuningas Hammurapi kehtestas seadusekogu ehk koodeksi, mida võib pidada üheks esimeseks kaubandust ja arvepidamist reguleerivaks seaduseks. Koodeksit peetakse maailma vanimaks seadustekoguks. Pöördeliseks momendiks raamatupidamise arengus oli raha kasutuselevõtt. See muutis raamatupidamise loogilisemaks ja paremini mõistetavaks. Ühismõõdikuks sai raha ja edaspidi puudus vajadus pidada arvestust lammastes või viljasaagi suuruses.
Rituaalsed eeskirjad ja õiguslikud sätted. Koosneb 114. Peatükist e suurast, mis on reastatud pikkuse järjekorras. Kui islam ületas Araabia poolsaare piirid. Levis ta esmalt Lähis – Idas ja Iraanis (piirkondades kus oli juba aastatuhandeid olnud kõrgkultuur). Kalligraafia – ilukiri, kasutati peamiselt tarbeesemetel ja hoonete seintel (toob Jumala erilise õnnistuse). AJALOOLISED ISIKUD Muhamed- viimane prohvet, kes pani aluse islami usule. Sündis 570 aasta paiku Mekas. Tõusis kaubanduliku ettevõtte korraldajaks. Väitis, et Allahh on ainus ja tõeline Jumal, kes on loonud maailma ja inimese. MÕISTED: Meka- linn Saudi Araabia läänepiirkonnas, moslemite püha linn ja sinna võivad siseneda ainult moslemid. Allah-islami kõikvõimas ainujumal, araablaste taevajumal. aasta 622 pKr- algas islamiusuliste ajaarvamine(prohveti populaarsus hirmutas Meka võimusid ning siis oli ta sunnitud siirduma koos oma toetajatega põhjapool asuvasse Mediinasse)
annaabi.ee 
