Nii kasvas import ekspordiga võrreldes kasvas 1939. Aastal võrreldes 1938. Aastaga 14%, import kahanes aga 5%. Seetõttu muutus kaubavahetuse bilanss taas positiivseks. 2.2 Struktuur Eesti väliskaubanduse struktuuris domineeris ajavahemikul 1919-1939 import. 21 aasta jooksul ületas eksport impordi vaid üheksal korral, mis näitas, et Eesti väliskaubandust iseloomustas krooniline puudujääk. Iseseisvuse algaastatel 1919-1924 mõjutas impordimahu märkimisväärset kasvu kaubanappus siseturul, mistõttu oli vaja sisse vedada toidu- ja tarbekaupa ning arendada ja moderniseerida tööstust ja põllumajandust. Kõige halvem kaubavahetuse bilanss oli 1923. Aastal ,kui väliskaubanduse defitsiit oli 36,2 miljonit krooni ehk 24,1% üldkäibest. 2.3 Kauba import ja eksport Suurenes ka väliskaubandus. Väljaveoartikliteks olid: või, sealiha, kanamunad, kartul, metsamaterjal, tselluloos, paber, tekstiilikaubad, lina, tuletikud, klaas. Ekspordiks läks umbes ¼ kogutoodangust
Pärast sõja lõppu kandsid isegi paljud naised kalifeepükse ja säärsaapaid, kodudes leidus sõduritekke, katelokke, kaitsevärvi bensiinikanistreid jms. Raskustele vaatamata üritasid inimesed ka II maailmasõja ajal jätkata normaalset elu. Sõja eri etappidel oli olukord riigiti üsna erinev. Sõja algul sattus suhteliselt keerulisse olukorda mere tagant sisseveetavatest kaupadest sõltuv Inglismaa. Kuigi tarbimine langes ning paljud luksuskaubad kadusid tootmisest, mõjutas kaubanappus inimesi siiski vähe. Moodsate riiete ja muu sellise hankimiseks pidid Inglismaa naised sõja-aastail kasutama üsna leidlikke võtteid. Näiteks kui sukki saada ei õnnestunud, joonistati jalgadele sukajutid. Hoopis raskemaks kujunes olukord 1941. aastal Nõukogude Liidus. Siingi rakendas valitsus kõik jõud rinde teenistusse, kuid kuna esmatarbekaupade tootmine polnud niigi kuigi efektiivne ega piisav, jäi tsiviilelanikkond peaaegu näljapajukile
annaabi.ee 
