aastal 33,6 miljonit tonni kaupa, mida on 4% ehk 1,3 miljonit tonni vähem kui aasta varem. • Kaubavedu sadamate kaudu vähenes mullu transiitkaubaveo vähenemise tõttu. • Merekonteinerite vedu sadamate kaudu kahanes aastaga 2% ja oli 2016. aastal ligi 204 400 TEU-d. Konteinereid veeti sadamate kaudu laevadega Eestist välja ligi 100 300 TEU-d ning võeti sadamates vastu 104 100 TEU-d. • Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2016. aastal sadamate kaubamahust 22,5 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 11 miljonit tonni. 2015. aastaga võrreldes lastiti sadamates 8% vähem kaupa, kuid lossiti 7% rohkem. Kaupade lastimise mahu vähenemist mõjutas jätkuv transiitkaupade veo vähenemine raudteel. Viimastel aastatel on raudteel transiitkaubavedu pidevalt vähenenud • 2016. aastal ulatus kaubavedu Eesti raudteedel 25,4 miljoni tonnini, mis oli 9% vähem kui aasta varem.
naftasaaduseid. Põhiliselt veetakse Primorski sadamast eksporditavat õli Ventspilsi sadamasse, kust see siis omakorda edasi transporditakse Peterburi sadamast on kujunenud üks tähtsamaid transpordikeskuseid Ida ja Lääne vahel. Peterburi sadam on üks olulisemaid kuivlasti käitlevaid sadamaid. Aastal 2013 käitles Peterburi sadam 77,6 miljonit tonni kaupa. Jooniselt 3 on näha, et suure enamuse sellest kaubamahust moodustas teras ning erinevad roostevabad metallid. Joonis 3. Peterburi sadamas aastal 2013 käideldud kauba struktuurijaotus (Sea port of Saint-Petersburg) Riia sadama kaubamaht aastal 2013 oli 35,4 miljonit tonni. Sellest 10,5% moodustas konteinerkaup, kivisüsi 39,6%, puit 9,3%, naftasaadused 19,8%, väetised 4,1% ning muu kaup 16,7%. Klaipeda sadama kaubamaht aastal 2013 oli 33,4 miljonit tonni. Jooniselt 4 on näha Klaipeda sadamas käideldud kauba struktuurijaotust
ka Läti-Valgat. Kohe esimesel aastal peale linna jagamist polnud Läti pool aga veel võimeline tarbitud elektri eest alati korrektselt tasuma. Näiteks 1920. aasta oktoobris valitses Läti-Valgas paar päeva pimedus, sest tekkinud võlgnevuste tõttu lõpetas Valga elektrijaam ajutiselt Läti poolele elektri tarnimise.95 Linna asend riigipiiril ning suure osa linnaelanike sõltumine siit läbi liikuvast kaubamahust muutis kohalike jaoks aktuaalseks EestiLäti kavandatud majandus- ja tolliuniooni. Vastav eelleping sõlmiti kahe riigi vahel juba 1. novembril 1923.96 Aastaks 1925 ei olnud naaberriigid planeeritud uniooni siiski veel sõlmida jõudnud ning Eesti poolelt oli tunda ka 91 Valgamaa ..., lk 536. 92 Lõuna-Eesti nr 75, 13.10.1926, lk 1. 93 Lõuna-Eesti nr 38, 19.09.1925, lk 4. 94 Valgamaa ..., lk 534. 95 Rajalane nr 177, 4.09.1920, lk 3. 96 Eesti-Läti suhted ..., lk 224.
annaabi.ee 
