tänavani. Et rõhutada hoone esinduslikkust, rajati hoone keskaegse Tallinna kohta erandlikult tänavajoonest poolemeetrise tagasiastega. Osaliselt jäid uues hoones alles ka endise elamu seinad, mis kujunesid keldrikorruse müürideks. Hoone keldrikorrus kujutas tollal küll rohkem soklikorrust, kuna ta paiknes suuremalt osalt maa peal. Hoone kõrge viil on kaunistatud nelja petiknishshiga ning kolme nelisiiruga. Keskmistes petiknishshides asetsevad kaubaluugiavad, neliskiirudesse olid keskajal maalitud Tallinna linna ning Suurgildi vapid. Hoone kaheastmeline tervakaareline raidportaal sarnaneb Raekoja portaaliga ning asetseb hoone kesteljest veidi vasakul. Portaalist vasakul paikneb üks ning paremal kaks algselt nelinurkses raidkiviraamistuses olnud akent. Hoonel on säilinud ka 15. sajandist pärinevad (Tallinna vanimad) tammepuust välisuksed, mida kaunistavad rosetikujulised ehisnaelad. Mõlemal uksel paiknevad 1430
vaheldusid väiksemate väravahoonetega. Hoonete heledaks krohvitud fassaade kaunistasid rikkalikult profileeritud paekivist teravkaarportaalid ning petiknishshidega jaotatud kõrged viilupinnad, mis olid sageli lahendatud ebasümmeetriliselt. Paekivist teravkaarportaale ning petiknishshe võibki pidada keskaegse Tallinna põhilisteks ning iseloomulikeks kujunduselementideks, neid leidub nii kirikute, ühiskondlike hoonete kui ka elamute juures. Hoonete akna-, ukse- ning kaubaluugiavad olid tavaliselt ääristatud raidkividega ning välisnurgad olid laotud puhastest paekvaadritest, mida krohviga ei kaetud. Seinte toeks ehitati tihti kontraforsse ning linna keskosas elavdasid tänavapilti veel paljude majade külge ehitatud väikesed kaubapoekesed, neist üksikud on alles tänapäevani. Üldse oli keskaegse Tallinna arhitektuur küllalt omapärane: hoonete akna- ja ukseavad paiknesid seinapinnas reeglina
annaabi.ee 
