Referaat Arvuti ekraani mõju silmadele Arvuti on väga kahjulik silmadele - kuvariga töötades pingutatakse tugevasti silmi ning sellest tekib silmalihaste ülekoormus. Teatavat mõju avaldavad ka pildi värelemine ja vähene teravus. Arvutiekraanil on tähekujutiste servad ähmased, silm aga püüab seda hägusust kõrvaldada ning väsib kiiremini kui paberilt lugemise puhul. Lisaks on arvutiekraan pahatihti tolmune, kriibitud ja sõrmejälgedega kaetud, mistõttu on raske silmi fokusseerida. Silmade ärritust ja kuivust põhjustab seegi, et arvutiga töötamisel ei pilgutata silmi piisavalt. Pilgutamine on vajalik selleks, et pisaravedelik niisutaks silma, vastasel juhul jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum. Ent kui organismis on infektsioon olemas, antakse see edasi kohe, kui mõne kehaosa vastupanu nõrgeneb ka siis, kui silm pole näiteks küllalt niiske. Uurimu...
väljaanne või number; leheküljed, kus artikkel paikneb. Näiteks: Piliste, T. Tööhõive ja tööpuudus – Rmt: Tööturg Eesti Vabariigis 1918-1940. Tln, TTÜ, 1994, lk 14-26. Agell, S.A.Swedish evidence on the efficiency wage hypothesis – Labour Economics, 1994, Vol. 1, No 2, pp. 129-150. Kirs, J. Kivimite ümbersünd – Horisont, 1999, nr 7-8, lk 24-27. Vellamaa, I.-G. Äriseadustik vajab parandamist. – Kaubaleht, nr 7, 13.-19. veebruar 1995, lk 8. Aruannete, dokumentide jm. kohta tuleks ära märkida ettevõtte (asutuse jm.) nimetus, dokumendi nimetus ja aeg (aasta, kuupäev). Arhiivimaterjalide kasutamisel märgitakse arhiivi nimetus, fondi (lühend f.) number, nimistu (n.) number, toimiku (t.) number, lehe (l.) number. Andmed eraldatakse üksteisest komaga. Lisad Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisadeks on arvandmed ja materjalid, mis
annaabi.ee 
