detsembril 1939 uputas Vene laevastik Hiiumaa juures Eesti auriku "Kassari" . Kuni juulini 1940 , mil Eesti laevad sõitsid veel oma lipu all , hukkus sõjategevuses Põhja-,Lääne-ja Norra merel ning Atlandil 18 Eesti kaubalaeva (kokku 30.000 BRT ) koos 100 meremehega . 13 laeva (15.000 BRT ) kaaperdati . 45.000 BRT tähendas veerandi laevaruumi kaotust . Kui Eesti kuulutati liiduvabariigiks , keeldusid 42 välisvetes oleva Eesti laeva meeskonnad kodumaale naasmast ( 40 % meie sõjaeelsest kaubalaevaruumist ) . Need laevad rekvireeriti Briti võimude poolt ja rakendati Atlandi konvoides . Nii teenis sõjaväestatud Briti kaubalaevastikus sõja ajal umbes 1000 eesti meremeest , neist 200 laevaohvitseridena . Vähesel arvul eestlasi oli ka Kuninglikes Õhujõududes ja maaväes ning USA sõjaväes , kuid kokku mitte üle paari saja . OKUPATSIOONI OHVRID Eesti esimeseks kaotuseks oli rahvussakslaste ( 12.400 inimest ) lahkumine päritolumaale . Nõukogude okupatsioonivõimud
juunil 1941. Teine maailmasõda Sõda puudutas Eestit otseselt alates 1939 lõpust (Talvesõda). Eestist siirdus Soome ka vabatahtlikke. 1940 juulini sõitsid Eesti laevad oma lipu all, sõjategevuses hukkus Põhja-, Lääne- ja Norra merel ning Atlandil 18 Eesti kaubalaeva u 100 meremehega. 13 laeva kaaperdati. Kokku hukkus või kaaperdati 1/4 Eesti Vabariigi laevaruumist. Pärast anneksiooni keeldus 42 välisvetes oleva Eesti laeva meeskonnad kodumaale naasmast (40% sõjaeelsest kaubalaevaruumist). Need rekvireeriti Briti võimude poolt ja rakendati Atlandi konvoides. Nii teenis sõjaväestatud Briti kaubalaevastikus sõja ajal umbes 1000 eesti meremeest, neist 200 laevaohvitseridena. Vähesel arvul eestlasi oli ka Kuninglikes Õhujõududes ja maaväes ning USA sõjaväes, kokku mitte üle paari saja. Suvesõda 22. VI 1941 Saksamaa pealetungi algus idas 26. VI Jätkusõda 2. VII sakslased Riias 3. VII Stalini raadiokõne („põletatud maa taktika”). Hävituspataljonid 7.–9
annaabi.ee 
