Saarel on kaks kõrgustikku: Troodos kesk- ja edelaosas ning Pentadactylos põhjas. Nende vahel asub viljakas Messaoria tasandik. Küpros on pikka aega olnud Euroopa, Aasia ja Aafrika teede ristumiskohaks ning seal on näha mitme tsivilisatsiooni kultuuripärandit Rooma teatreid ja villasid, Bütsantsi kirikuid ja kloostreid, ristisõdijate kindlusi ning eelajalooliseid asulaid. Saare majanduses on põhiline turism, riiete ja käsitöö eksport ning kaubalaevandus. Traditsiooniline käsitöö hõlmab tikandeid, savinõusid ja vaskesemeid. Traditsioonilised kohalikud road on meze valik pearoana serveeritavatest suupistetest, halloumi juust ja zivania naps. Küprose türgi ja kreeka kogukonda eraldab nn roheline joon alates 1974. aastast, mil Türgi okupeeris saare põhjaosa. Küprost tuntakse ka armastus- ja ilujumalanna Afrodite saarena, kes legendi järgi siin sündis.
Küprose Vabariik kuskile suurde organisatsiooni ei kuulu, v.a Euroopa Liit. Võib olla ka selletõttu, et riik on jagunenud kaheks, kuid teised riigid ja nt ka ÜRO tunnistab ainult Küprose Vabariigi olemasolu. Majanduslik suunitlus on pöörunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse peale. Küpros on populaarne turismiriik, seega turism elavdab sealset majandust palju. Küprose saare majanduses ongi põhiline turism, riiete ja käsitöö eksport ning kaubalaevandus. 4 Majanduslikul seisukohal on põhilisteks impordiartikliteks on tarbekaubad, toormaterjalid, kütus ning transpordivahendid. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad. Samuti teeb ka Eesti Vabariik koostööd Küprosega. Eesti-Küprose majandusalased suhted on aasta-aastalt arenenud, kuna on loodud teatud majanduslike lepingutega soodne keskkond ekspordiks ja impordiks. 2012
Mussolini ise kommenteeris olukorda sõnadega: ,,Kuulid mööduvad, Mussolini jääb." 2.5 Fasistlik majanduspoliitika Majanduses toimusid esimesed muutused aastal 1925, kui riik tegi esimesi samme riigipoolselt juhtimist tugevdada. Mussolini lootis luua era- ja riiklike ettevõtete vahel korporatiivset partnerlust. Peamiseks eesmärgiks oli kaotada erimeelsused erinevate huvide vahel. 1926. aasta määratleti seadusega seitse majandusharu: tööstus, põllumajandus, siseveondus, kaubalaevandus, pangandus, kaubandus ja vaimne töö. Need koondati sündikaatideks, mis allusid 1926. aastal loodud korporatsioonide ministeeriumile. Korporatiivset majandust loodeti ära kasutada ülemaailmsest majanduskriisist põhjustatud raskustega toimetulekuks, kuid tegelikkuses tekitas see vaid probleeme tööandjate ja tööliste vahel. Mussolini püüe kaitsta Itaalia liiri maailmaturul ja 1929. aastal selle kursi tõstmine viis
annaabi.ee 
