standardite kohta. Rahvusvaheline GS1 numbrisüsteem koosneb kolmest põhielemendist: Vöötkood globaalne toote identifitseerimisnumber (GTIN) transpordipakendi järjestikkood (SSCC) globaalne asukohakood (GLN) Kaubaühikute markeerimine Kaubaühikute (nii üksiku toote kui ka toote transpordipakendi) markeerimiseks kasutatakse EAN/UPC kaubakoode, uuema nimetusega GTIN (Global Trade Identification Number). GTIN võib olla kuni 14-kohaline numberkood ning seda saab esitada neljal erineval viisil: GTIN-13 jaepakendil kasutatav normaalkood GTIN-14 mõeldud transpordipakendi märgistamiseks GTIN-12 kasutatakse USA-s ja Kanadas realiseeritavatel kaupadel (alates 1. jaanuarist 2005 väljastatakse ainult GTIN-13 koode) GTIN-8 mõeldud väga väikeste mõõtmetega toodete markeerimiseks
sisemiste (residentsete) fontidega on tunduvalt kiirem ja mugavam. Nõelmaatriksprinterite puhul opereeritakse tavaliselt kirjatüüpide (typeface) või kirjatüüpide pere (typeface family) mõistetega ja standardseteks residentseteks kirjatüüpideks on Draft, Roman, Sans Serif, Courier, Prestige, Script, Script C, Orator, Orator-S, OCT-B. Lisaks bittrasterkirjadele kuulub paljude printerite põhikomplekti hulk skaleeritavaid (muudetava suurusega) kirju, samuti standardseid kaubakoode (vöötkoode). Kõigi laserprinterite ja mõnede nõelprinterite puhul on fonte (kirju) võimalik lisada ka täiendavate kassettide (püsimälumoodulite) abil. Prinditavate kirja- ja graafiliste märkide kogumi määravad kindlaks koodimärgistikud (coded character sets), mille arv uuemates printerites võib olla väga suur. Kasutatavaimad koodimärgistike leheküljed (kooditabelid) on 437, 850, 857, 860, 863, 865 jt. Kooditabelil 850 baseerub ka kõiki eesti tähti sisaldav märgistik.
annaabi.ee 
