kehtestada makse, müntida raha, määrata kindlaks kaalude ja mõõtude süsteeme,omada sõjaväge, kuulutada sõda ja sõlmida rahu. Samaaegselt olid linnad allutatud ka mitmetele piirangutele 27. Linnaõiguste areng Eestis.Lübecki õigus (esmakordselt mainitud 1188) oli keskajal üks levinuimaid Saksa linnaõigusi, olles koos linnaraega linna sõltumatuse aluseks. Lübecki õiguse kehtestas Lübecki raad ning Hansa Liidu õitseajal võeti seetarvitusele paljudes hansalinnades ja Hansa kaubakontorites Londo nist Novgorodini. Ühenduses Tallinnagamainis Lübecki õigust ja Tallinna raadi esmakordselt Taanikuningas Erik Adraraha oma 1248. asta 15. mail antud privileegis. Lübecki õiguse tunnustamine vahetuvakeskvõimu poolt tagas Tallinna õigusliku seisundi järjepidevuse rohkem kui kuue sajandi vältel. 1865. aastalkehtestatud Balti eraseadusse üle võetuna jäid paljud Lübecki õiguse sätted.Lübecki linnaõigus kehtis Tallinnas, Rakveres, Narvas, hiljem alates 17
Enamuse oma eksisteerimise ajast oli Hansa Liit jagatud piirkondadesse: vendi(on piirkond Holsteinist Mecklenburgini), Saksimaa, Pommer ja Brandenburg koos Lübecki kui oma esindajaga; Vestfaal, Preisimaa ja Reini jõe äärne ala koos Kölni ja hiljem Dortmundiga; Läti, Gotlandi ja Rootsi ala koos Visby ja hiljem Riia kui selle ala keskusega. Omavahel kauplemiseks pidid hansalinnad leidma suhtlemisviisi. Alguses suheldi kirja teel või kohtuti üksteisega kaubakontorites, pärast 1356. aastat aga Hansapäeval, mis toimis Hansa Liidu kõrgeima seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimuna. Hansapäev linnade esindajate koosolek - ei toimunud regulaarselt, vaid kutsuti kokku ainult juhul, kui oli vajadus arutada mõnda konkreetset küsimust. Iga linn saatis Hansapäevadele oma delegatsiooni, mis esindas linna huve. Esindajad võisid aga hääletada ainult nendes küsimustes, milleks neile voli oli antud
annaabi.ee 
