pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015 ei näe ette moodsa energiasüsteemi ehitamist ja just sellele toetub ka põlevkivi kasutamise strateegia. Kõik meie riiklikud plaanid kinnistavad põlevkivi-energeetikast sõltuvust. Selle tõttu, et põlevkivi lasub Eestis õhukese kihina (paar meetrit paks, ruutmeetri kaevandatud maa kohta saame ainult 3,5 tonni põlevkivi), sööb põlevkivitööstus maad kahe suupoolega. Eestis on aegade jooksul ära kaevandatud miljard tonni kaubakivi, põlevkivi kaevandamisest on otseselt puudutatud 420 ruutkilomeetrit maapinnast, üle 600 miljoni tonni ohtlikke jäätmeid on jäetud mulda ja põhjavett sajanditeks rikkuma. Saasteainete emissiooni ja õhu kvaliteedi hindamise lähtealuseks on Ida-Virumaa Nii põlevkivi kaevandamise, kui kaelektrienergia tootmine mõjutab hulganisti ka väliskeskkonda ja atmosfääri. Keskkonnateenistusse laekunud ametlik statistika saasteallikate valdajate iga-aastase
uute võimsuste evitamist ilma oluliste tehnoloogiliste täiustusteta ja olemasolevate keskkonnanõudeid mitte piisavalt arvestavate seadmete kasutamist tuleb piirata. [10] 5. Probleemid Selle tõttu, et põlevkivi lasub Eestis õhukese kihina (paar meetrit paks, ruutmeetri kaevandatud maa kohta saame ainult 3,5 tonni põlevkivi), sööb põlevkivitööstus maad kahe suupoolega. Eestis on aegade jooksul ära kaevandatud miljard tonni kaubakivi, põlevkivi kaevandamisest on otseselt puudutatud 420 ruutkilomeetrit maapinnast, üle 600 miljoni tonni ohtlikke jäätmeid on jäetud mulda ja põhjavett sajanditeks rikkuma. [9] Rohkem kui 1100 km2 suurusel alal ei tooda maapind enam joogikõlblikku põhjavett, vaid joogikõlbmatut "turbavett", millesse aeg-ajalt võivad sattuda ka mürgised ühendid (nt kantserogeenne benspüreen). Ida-Viru linnastunud põhjaosas pole ilmselt enam lootustki kohalikku põhjavett tarbida
annaabi.ee 
