Euroopa Kohtu praktikas on asutud järgmistele seisukohtadele: 1) Ebaõige tolliväärtuse arvestus, mida toll varasema revisjoni kestel ei vaidlustanud, kujutab endast tolli viga; 2) Tollimaksu peatamise ulatuse ebaõige tõlgendamine tolli poolt on tolli viga; 6) Tollimaksuvabastust andvate eeskirjade tolli poolne vale tõlgendamine on tolli viga. 7) Tolli veaga ei ole tegemist juhul, kui tollideklaratsioonil ja arvel oleva kaubakirjelduse ning deklareeritud kaubakoodi võrdlemisest ei piisa, tuvastamaks, et kaup on valesti klassifitseeritud. 8) Tolli viga ei esine, kui tolli on eksitatud kaupade päritoluga seoses ebaõigete deklaratsioonidega isiku poolt, mida toll ei saanud kontrollida või määrata. 64. Vea avastatavus Euroopa Kohtu praktikas on leitud, et selle üle otsustamisel, kas võlgnikul oli võimalik viga avastada või mitte, tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: 1) Vea olemus;
sageli keelduvad kliendid maksmast, kui kaup on veol kahjustatud. Tavaõiguse maades ei ole see põhjendatud. Üldist regulatsiooni siiski pole. mitmes tsiviilõiguse maades arvestab saatja, et saaja tasub veo eest ja iga E eeldab, et järgnev E või vedaja inkasseerib eelnevad maksed enne, kui loovutab kauba. See õigus on kaitstud tsiviilkoodeksiga. Õige kaubakirjeldus tavaliselt annab klient kaubakirjelduse. See on oluline E tasu arvestamisel. Hinnalisel kaubal on kõrgem tasu. Kirjeldusest johtub, millist hoolikust peab E näitama. tavaõiguses klient garanteerib, et kaup vastab kirjeldusele. Kui see nii ei ole, on El õigus kahjutasule. Sp õiguse laiendamine üldtingimuste toel. olgugi, et El on agendina rida õigusi printsipaali ees, ei ole see tänapäevalpiisav tegutsedes Üldtingimuste Standard Traiding Contitions
annaabi.ee 
