suuremaks valdkonnaks: kalapüük, kalakasvatus ja kala töötlemine ning turustamine. Eesti kalandussektor jaguneb püügipiirkondade alused: püük Läänemerest (traal ja rannapüük), püük sisevetest ja kaugpüük. Enamik Eesti kalasaagist pärineb Läänemerest. Olulisel kohal on ka kaugpüügi saak peamiselt Atlandi ookeani põhjaosast. Mahult väiksema, kuid väärtusliku osa moodustab sisevete, peamiselt Peipsi järve kalasaak. Vesiviljeluses on põhisuundadeks kaubakalakasvatus, kalakasvatus looduslike vete asustamiseks ja vähikasvatus. Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eesti kasvatatud vikerforelli ja karpkala. Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -preservide ning valmistoitude tootmine. Eesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on kohalikud Läänemere kalaliigid räim ja kilu ning fileerimisettevõtetele mageveekalad ahven ja koha./ umbes 95% püütud kalast saadakse Läänemerest
ja turustamine. Kalapüük jaguneb püügipiirkondade alusel: püük Läänemerest (traal- ja rannapüük), püük sisevetest ja kaugpüük. Püük Läänemerest jaguneb traalpüügiks ja rannapüügiks. Enamik Eesti kalasaagist pärineb Läänemerest. Olulisel kohal on ka kaugpüügi saak peamiselt Atlandi ookeani põhjaosast. Mahult väiksema, kuid väärtusliku osa moodustab sisevete, peamiselt Peipsi järve kalasaak. Vesiviljeluses on põhisuundadeks kaubakalakasvatus, kalakasvatus looduslike vete asustamiseks ja vähikasvatus. Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eestis kasvatatud vikerforelli ja karpkala. Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -preservide ning valmistoitude tootmine. Eesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on kohalikud Läänemere kalaliigid räim ja kilu ning fileerimisettevõtetele mageveekalad ahven ja koha. Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada
annaabi.ee 
