veidi jõulisemgi kui esimesel poolaastal, ent investeeringud jagunesid majanduses ühtlasemalt. Kokkuvõttes ületas sisenõudluse kasv ikka veel suureneva pangalaenude mahu toel taset, mida võiks jätkusuutlikuks pidada.Välisnõudlus oli viimaste aastate kõrgeim ning ekspordikasv oli jätkuvalt kiire. Kaupade väljavedu enam nii hoogsalt ei suurenenud kui 2005. aasta sügisel, mil see kiirenes (püsivhindades mõõdetuna) hüppeliselt 20%lt 3035%ni. Kaubaekspordi kasvutempo jäi 2006. aasta sügisel ja talvel esimest korda üle mitme aasta alla 10%. Kaubagruppide ja tegevusalade kaupa oli kasvukiirus väga erinev. Kasv aeglustus eeskätt transiidi- ja allhankekaubanduse puhul. Lõppkokkuvõttes jäi SKP kasvutempo aasta teisel poolel veidi aeglasemaks võrreldes esimese poolaastaga EESTI MAJANDUS 2007 AASTAL Euroopa Keskpank (EKP) jätkas suurenevat inflatsioonisurvet silmas pidades rahapoliitiliste intressimäärade tõstmist ka 2007
puudujäägiks, mis moodustas 63 mln eurot ehk 1,7% sama kvartali SKPst. Jooksevkonto defitsiidi tekkimise peamine põhjus oli välisomanduses olevate ettevõtete kasumlikkuse kasv, mis väljendus netotulu väljavoolu järsus suurenemises. Selle taga oli omakorda reinvesteeritud tulu, mille puhul tegelikku rahavoolu ei toimu. Arvestuslikku laadi reinvesteeritud tuluta oli jooksevkonto ülejäägis, mis hõlmas 5,2% sama kvartali SKPst. Jätkuvalt tugev välisnõudlus soodustas kaubaekspordi rekordilist kasvu. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 2,5% sama kvartali SKPst. Jooksevkonto kreeditkäive suurenes aasta arvestuses 41% ja deebetkäive 44%. Eesti välismajanduslik suhtlus toimus valdavalt Euroopa Liidu riikidega, mis hõlmasid kreeditkäibest 69% ja deebetkäibest 78%, Euroopa rahaliidu osakaal mõlemas käibes oli 33%. Viis riiki hõivasid kreeditkäibest 7
annaabi.ee 
