Taasiseseisvumine Eestit 19911992 tabanud hüperinflatsioon oli seotud üleminekuga käsumajanduselt turumajandusele. Selle juured ulatusid juba 1980. aastate teise poolde. M. Gorbatsovi 1985. a algatatud uuenduspoliitika egiidi all käidi 1987. a septembris välja isemajandava Eesti idee, mille üks reaalseid tulemusi oli mais 1989 vastuvõetud Eesti NSV seadus isemajandamise aluste kohta. Samal aastal alustati Eestis ka hindade vabakslaskmist. Selle esialgne eesmärk oli üha suureneva kaubadefitsiidi tingimustes kõrgemate hindade ja palkadega kaitsta Eesti turgu väljastpoolt tulevate ostjate eest. 1990. a tõusid Eestis tarbijahinnad keskmiselt 79%, samal ajal oli NSV Liidu keskmine näitaja 56%. Võimsa tõuke hüperinflatsiooni tekkimisele andis Moskva keskvõimu raha- ja eelarvepoliitika. 1990. a novembrist kehtestas NSV Liidu valitsus rubla nn kommertskursi välisvaluutade suhtes, mis omakorda soodustas Nõukogude rahaühiku nõrgenemist. 1991. a jaanuaris võeti NSV Liidu juhi M
1. 1999.a hakkas tööle Euroopa Keskpank 2. Fikseeriti euroga liitunud valuutade kurssid 3. Euro tuli käibele arveldusrahana 4. Euro tuli käibele sularahana Ühisraha peaks · suurenema turu efektiivsus · kaduma lisakulud, mis kaasnevad erinevate valuutade olemasoluga · suurenema rahvusvaheline stabiilsus · suurenema hinnastabiilsus Probleemid: usaldus uue raha vastu, väheneb võimalus opereerida rahapoliitikaga sisemajanduse toetuseks, suureneb risk kaubadefitsiidi kontrolli alla saamiseks 4.Finantsvahenduse olemus ja roll majanduses. Finantsvahendajate liigitus. Finantsvahendus võimaldab koondada väiksemad summasid ning investeerida need suurematesse projektidesse (nt üks tahab hoiustada 5 000EUR, teine tahab laenu 50 000EUR) ja ühildada erineva ajalise eelistusega investorite ja laenuvajajate vajadused Finantsturud jagatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Erinevus on tehingute pikkuses.
annaabi.ee 
