) *Ivan Jakovlevits Visnjakov *Aleksei Petrovits Antropov ,,Ivan Petrovits Argunov" (pärisori). BAROKK EESTIS Aeg: 17.saj, 30-ndad -1780-dateni, 18.saj. keskel ja II poolel rokokoo. Arh: Eluruumiks II korrus, suurendatakse aknaid. Lae- jne. Maalingud. 17.saj, mõõdukas hollandipärane barokk nn. Vanaklassitsism. 1. Narva (säilinud Raekoda)linn. Seinad lihtsad, pilastritega, skulptuuridega portaalid. 2. Pärnus Tallinna värav. Elamud, kaubaaidad. 3. Kuressaare Raekoda. 4. Tallinnas kaitseehitused: Harjumägi (Ingeri), Lindamägi (Rootsi), Rannavärav (Skone) 5. Tallinnas Niguliste kiriku, Raekoja torn. 18.saj. Itaalia barokk: uhkem, terrassid, stukk-kaunistused. 1. Kadrioru loss arh. N.Michetti 1718-23 2. Palmse jt. Mõisad. Skulptuur: seotud arhitektuuriga. Tallinnas Niguliste kirikus (olid), Kadrioru lossis, Narva Raekojal, Tallinna Toomkiriku, Rapla kiriku jt. Altarid Chr.Ackermann
1361. aastal, pärast Visby langemist algas Tallinna esiletõus. Paljud suurkaupmehed kolisid siis Visbyst Tallinnasse. Praegu tuntud piirid sai all-linn 14. sajandil. All-linna hoonetele olid iseloomulikud kitsad tänavad ning piklikud kinnistud, millega hoiti kokku ümbritsetud territooriumi. 15. sajandiks sai all-linnast jõukas kaubalinn. Selleks ajaks olid püstitatud kõik keskaegse linna tähtsamad ehitised: kirikud, kloostrid, gildimajad, kaubaaidad, raekoda, linnamüür koos kaitsevallide ja väravaehitistega. See oli kaupmeeste ja käsitööliste linn, mille keskuseks oli raekojaplats. Seegid Haigete isoleerimiseks asutati hospidale ehk seeke. Seekide hoolealused olid vaesed inimesed linnast ja maalt, enamuses eestlased. Haigetega koos elasid kerjused, vigased, pimedad, kodutud ja vanadusnõdrad. Tallinna seeke külastas innaarst. Gildid Gildid olid kutseorganisatsioonid, mis kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid seltsielu ja
6.3. Vooremaa 1991-1992 102. Jõgeva segakoor ,,Laulik" alustab oma 34. tegevusaastat. Aasta jooksul esineti paljudel Jõgeva linna üritustel (Täht: 1991). Legendaarne ja pikka aega tegutsev koor Laulik on ka tänasel päeval meenutatav legend. 103. Sajandivahetusel ei olnud Jõgeval veel ei alevit ega ühtegi poodi. Esimesena ehitas Ernst Miller Jõgeva jaama lähedusse praeguse Suure tänava äärde suure elamu ja pikad kaubaaidad, kuid ta kauples ainult raske kaubaga. Pärnust toodi Jõgevale soola, kivisütt, rauda ja puuveerandikega silku, vahel ka heeringaid (Vooremaa, 03.10.1991) Aleviku arenguga seoses kasvas Jõgeval elanike hulk. Jõgeva alevi sünnile pani aluse Jõgeva jaamaümbruse lähima paikkonna majanduskeskuseks kujunemine ning pea ühteaegu ka kaubanduslikuks tõmbekeskkonnaks saamine. Seoses elanike kasvugakogeti, et oli tekkinud vajadus oma turu järele. Kuna turgu ei olnud,
annaabi.ee 
