tollide ja teiste kaubandustest laekuvate maksude pealt olulise sissituleku. Salakubanduse tõkestamiseks seati suuremate linnade väravatesse vahipostid, kus ööpeav läbi kontrolliti sisevedusi ja välisvedusid. Kogu sisekaubandus koondus linnades kaupmeeste kätte.sõbrakaubandus- Keskajal otsisid maalt kaupu, eriti vilja kokku ostvad kaupmehed endale usaldusväärsemaid talupoegi, keda võiks kasutada kaupade müüjate otsimiseks ning kauba vahendamiseks ehk kaubaagentideks. Tihti käisid sellised "sõbrad" ka linnas ning olid kaupmehe majas erikülalised. Varauusajal muutus sõbrakaubandus talupoja suhtes ebavõrdsemaks, seostudes ennekõike talupoegade kutsumisega linna, kus neil püüti nahka üle kõrvade tõmmata, neid täis jootes ja kaupu valesti kaaludes. Oluliseks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad, mis toimusid ka linnades. Eesti suurimaks laadaks oli talvine tartus peetev saksa laat mis kestis kolm nädalat. Käsitöö ajal säilis tsunftikord
kõrgematesse sotsiaalsetesse klassidesse, milles enamiku moodustasid baltisakslased. Sõbrakaubandus - on kaubanduse vorm, mis põhineb vastastikusel usaldusel ja isiklikel suhetel. Eelkõige tähistatakse selle terminiga kesk- ja varauusajal toiminud kaubasuhet linnakaupmeeste ja talupoegade vahel. Keskajal otsisid maalt kaupu, eriti vilja, kokku ostvad kaupmehed endale usaldusväärsemaid talupoegi, keda võiks kasutada kaupade müüjate otsimiseks ning kauba vahendamiseks ehk kaubaagentideks. Tihti käisid sellised "sõbrad" ka linnas ning olid kaupmehe majas või nn sõbrahoovis erikülalised. Varauusajal muutus sõbrakaubandus talupoja suhtes ebavõrdsemaks, seostudes ennekõike talupoegade kutsumisega linna, kus neil püüti nahka üle kõrvade tõmmata, neid täis jootes ja kaupu valesti kaaludes. Uus passikorraldus 1863 aastal välja antud seadusega andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas